Toon lugejate ette kirjandusliku fantaasia, mis tõukub aina enam kõneaineks tõusvast tõdemusest, et meid valitsetakse kusagilt mujalt, kellegi teise huvides ning meie iseseisvus ja demokraatia on lihtsalt silmamoondus ja palagan. E-valimised, euroliidust tulnud seaduste laviin ja Istanbuli perverdisobingu laadsed alatused võiksid olla meile tuttavad.
Meil ei ole oma raha, me sõdime võõrastes sõdades ja põhiseadust tõlgendatakse kui homoklubi kodukorda, kriminaalne lastega kaubitsemine on tõstetud eeskujuliku peremudeli positsiooni jne jne. Minu eesmärk ei ole ajutõrkega inimesi veenda selles, et me oleme taas okupeeritud ja alistatud.
Allakirjutanu on kindlalt veendunud, et Eesti riik on kaaperdatud ja juba ammu enne kaporatuuri riigipööret. Euroliiduga liitumine oli kirsiks vabariigi matusetordil. Kes sellest lihtsast asjast aru ei saa, mingu lugegu Sipsikut, laevakoer Murkat ja Kunksmoori. Järgnev on neile, kes arvavad, et Eesti tuleb taas vabastada, väär- ja võõrvõimud kukutada ja kehtestada põhiseaduslik kord, mis rajaneb põhiseaduslikel valimistel.
Esimene eeldus on, et meil puudub iseseisvus ja demokraatia, teine on see, et me ei saa neid mitte kuidagi tagasi. Ka seda väidet ei kavatse ma hakata pikalt tõestama. Fakt on see, et eestimeelse ja vabaduse poole pürgiva poliitika menüüs on ainult EKRE. Kõik muud on jollerid, globalistid, satanistid, pederastid, prokurörid, vargad ja kinumehed.
Meil on e-pettuse tingimustes väga raske öelda, kui suur on kvaliteetkonservatiivide tegelik toetus, aga ma oletan, et see on 100%-le palju lähemal, kui 50%-le. Ent toetus ei ole enam tähtis, sest demokraatia ei tööta, küll aga töötavad nii ametnikud, poliitiline nomenklatuur, hargmaised bandiidid, majandusjopskid ja meediahoorad üksmeelselt eestlaste ja vabaduse vastu.
Meil puuduvad legaalsed vahendid vabadusvõitluse jätkamiseks. Ma lähen veel kaugemale ja väidan, et meil puuduvad ka reaalsed võimalused vabadusvõitluseks, oleme vananev rahvas, kes on oma relvad mööda ilma laiali jaganud, vähesed noored kardavad kliimat ja sünnitamist ja surmajärgset paradiisi. Oletada, et keegi haarab relva ja kordub 1918, on minu meelest lihtsameelne, kui see oleks võimalik, siis oleks see juba juhtunud ja jollerid ujuksid käsikäes mööda jõge allavoolu.
Kas olukord on lootusetu? Seda ma ei ütleks. Ilmselge on see, et lillaroosa debiilikute ja kliimahüsteerikute ühiskond variseb peagi kokku, oleks kokku varisenud ka ilma Ukraina sõjata, aga see väike madin on kollapsi toonud käeulatusse. Mis edasi? Kas Venemaa võtab kõik, ei võta. Venemaale antakse kõik, mis ta tahab, nii oli Molotovi-Ribbentropi sobinguga, nii oli Teheranis ja Jaltas.
Miks keegi arvab, et täna Venemaale mitte midagi ei anta? Kultuuritraditsioonid on visad kaduma. Palavalt armastatud K. Päts ei oleks saanud venelaste poole üle minna, kui see selle maailma isandatele ei oleks sobinud. Aga see sobis hästi ja ta läks ja laulis. Sealt ka laulupeo meeletu menu.
Kõige selle juures tuleb säilitada mehemeelt, kainet analüüsivõimet ja vankumatut võitlustahet. Meie vastu on kogu maailm, lisaks arvukas ja hästivarustatud sisevaenlane – kõik need feministid, ateistid, tuulemöldrid, liiprimogulid, süstimissead ja sõjasead, ka tavalised eurosead. Kogu Eesti Vabariik on sinimustvalge valelipu rünnak. See ei ole vaba, see ei ole riik ja kaugeltki ei ole see Eesti.
See on nüüd välja öeldud, aga kuna meil olevat sõnavabadus ja südametunnistuse vabadus, vaatame, kuidas reageerib globalismiteotusele briti luure mõne venekeelse või homoseksuaalse ajakirjaniku isikus. Midagi tarka sealt tulla ei saa, ikka vehitakse vene ärtu kolmega ja üritatakse edasi bluffida. Lollus.
Aga tõsiasi, et lääs on kamp degenerante ja Eesti nende mõju alla sattunud hädine eideke, olukorra karikatuurseks kujutiseks sobib Kaja Kallas otse ideaalselt, ei tähenda venemeelsust. Kaugel sellest. Faktid ei ole vene meelsus. E-valimised aga on venemeelsus. Alati kui mõni jätis hakkab jälle vene teemat tõukama, mõelgem rahulikult, et ta räägib e-valimistest, siis ei ole nii piinlik.
Mis siis teha ja mis saab edasi? Euroopa on teel solgitorudest alla. Venemaal on aga e-valimised ja selle kirvega enam Maarjamaa kurge ei püüa. Jäävad muud valikud, Hiina ja USA. Hiina on kaugel ja kommunistlik ja totalitaarne ning midagi uut ja huvitavat meie jaoks nende sotsiaalse krediidi süsteemis ei ole.
USA aga on teinud läbi vaimse ärkamise, neil on nüüd jälle kaks sugu ja lastekohitsejad on sattunud ebasoosingusse. Kliimajuttu keegi ei aja ja kui ka mõni sonib, siis on ta lihtsalt ogar kommunist, kellel riigi asjades kaunis vähe kaasa rääkida. Enne sõda oli Eestis ka tuuris 200 kommunisti, kogu aeg kiunusid ja mis siis?
Jutu mõte on selles, et kuna me ei ole iseseisvad, ei saa ka iseseisvaks, ei tahagi iseseisvad olla, ei ole kasulik, eks ole, aga praegune euroorjus on jälk ning kumav vene okupatsioon põlistab e-valimised lõplikult, siis ei näe allakirjutanu muud ratsionaalsed valikut meie keele, kultuuri ja rahvuse säilitamiseks kui USA osariigina.
Pikalt põhjendama jälle ei hakka, olen selles veendunud, sest USA on globalistide-satanistide haardest vabanemas ja nende võitlust on eetiline toetada. USA edendab hetkel sõnavabadust, euroliit muutub aga iga päevaga türanlikumaks. USA majandus on parem ja osariigid iseseisvamad kui riigid Euroopa rahvaste vanglas.
Kõige olulisem on aga see, et Ameerikas on põlismaalastel reservaadid, kus on võimalik maarahvana edasi elada, ilma feminismi, homoseksualismi ja sõjapropagandata, ja kes peab kasiinosid, see elab lausa hästi. Reservaatide vastu räägib aga see, et väidetavalt on nad vaesed, seda siis muidugi ameerika mõttes, võin selgitada:
USA indiaani reservaadid leibkonna mediaan aastatulu on 28 000 – 38 000 USD, Eesti mediaan 24 800, seega on reservaat lausa kullaauk, kusjuures töötus on 80% või rohkem. Seega asendab reservaat palgavaesuse tööturikkusega, nali naljaks aga sellised on faktid. Ameerika osariik on meile kui põliseestlastele kasulik. Teised mingu tööle.
Aga kui võtame lihtsalt keskmise indiaani leibkonna aastatulu, mis on 41 000 – 48 000 USD ja võrdleme seda Eesti tõesti näruse 30 500ga, on reservaat on tubli 20–35 % parem lahendus ja see oleks juba majandustõus, mis jõuaks igale toidulauale ja mingit majandust poleks sealjuures üldse vaja, saaks täiega looduse hoidmisele pühendada – hiied-värgid, eks ole. Konnas, siilid, jeeeee!
Selline on minu positiivne programm. Jõukohane, realistlik, mõnus ja sügavalt põhiseaduslik. Kui reservaat on ka sinu meelest parem kui reeturite kamba valelipu rünnakuks kujundatud vabariik, siis vali Sven Sildnik Riigikokku. Vali paberil, vali õigel päeval ja vali elu!
( : ) kivisildnik,
Sisepaguluses 21.11.2025