07.05.2022
(:) kivisildnik
Olukord maailmas pingestub, lääneriikides põlevad hiiglaslikud toidutöötlemise ettevõtted, Venemaal aga keemiatehased, sõjakomissariaadid ja suuremad bensiinijaamad, Rootsis põleb üldse kõik. Hiina on kokku ostnud poole maailma toiduvarudest, seega peame valmistuma Ukraina mustmullavööndi toitmiseks aegade lõpuni, ees ootab globaalne golomodor.
Mõnede anonüümseks jääda soovivate julgeolekuekspertide hinnangul on Mariupoli loomaaias vägistatud kõik metselajad peale krokodill Lotmani, keda veriste väntadega võõrvallutajad peavad millegi pärast putinistiks. Eelnevat ei tohiks aga keegi järeldada, et putinismist on ka midagi kasu. No ei ole.
Ukrainas on kõik väga halvasti – korruptandid, vaesus, kriis. Inimesed on sunnitud ise sugulastele haudu kaevama, sest raha matuseteenuste jaoks lihtsalt ei ole. Ent objektiivselt arenguid hinnates tuleb tõdeda, et olukord golomodori ajal, aastatel 1932-33 ja edasi, oli veelgi hullem. Metsikuselt on golodomor kohe holokausti järel teisel kohal.
Vasakaktivistide korraldatud näljahädas hukkus kuni viis miljonit inimest. Kunagi ma arvutasin välja, et kui panna hukkunud ritta, siis saab kaherealise laibastiku Tallinnast Pariisi. Küllap olid kommarid juba siis veendunud, et rahvusriik on ebainimlik düstoopia ja tuleb iseäranis ebainimlike vahenditega maa pealt pühkida.
Teeme korraks kõrvalepõike tänapäeva õõvastavasse kunstiilma. President Alar Karise austaval kohalviibimisel viis grupp eesti kunstnikke Veneetsia biennaalil läbi eksootiliste inimtõugude näituse, et veenda kokku tulnud dekadentsigurmaane selles, et eestlased on kolonialistlikud kurjategijad. Ka sina oled kolonialist ja värdjas? Kes pole kunstisuundumustega kursis, kuulaku 51 minutist alates. (Meediakriitika, 6.05.2022, Objektiiv)
Minu teada asus Pärnule lähim kolonialismi tõmbekeskus Kuramaa hertsogiriigis pealinnaga Kuldigas, ulatudes Riia linna lõunapiirist kuni Ruhnu saareni. Ruhnu muidugi kannatas kura kolonialismi ikke all, nagu ka Tobago saar ja Gambia jõe suudmeala, seda ei saa eitada. Ent kuralasi eestlasteks pidada on ilmselge harimatuse ja Frankfurdi koolkonna uuskommunistide tunnus.
Mina ei mäleta, et ma oleksin Tobagot ja Gambiat koloniseerinud, mind ei ole kohus kolonialismis süüdi mõistnud ning mulle ei ole esitatud ka vastavat süüdistust. Nii et olge vait, punareied. Minu arvates on mustanahaliste ekspluateerimine eksitavas ja madalakavaliteedilises kunstiprojektis ilmselge valgete ülemvõimu kehtestamine isikliku kasu saamise ja rahvuskultuuri destabiliseerimise eesmärgil.
Küll võin ma aga tuua ajaloost vastupidise näite, kus Karjaküla mõis, Tallinna linn ja Pärnu haridusehimulised noorukid on äganud mustanahise võimu all. Fakt. Pean silmas Aafrikast Lagoni linnast pärit Ibrahim Hannibali, Peeter I ristipoega. Väga austatud Ibrahim oli kohutav naistevihkaja, sest süüdistas kohalikku kreeka juurtega elanikku Jevdokia Dioeperi abielurikkumises ja mõrvakatses.
Feministlike kalduvustega Jevdokia suleti ebasanitaarsesse kloostrisse ja Ibrahim ise sai kahe naise pidamise eest kopsaka trahvi, sest oli mingi arusaamatuse tõttu abiellunud lisaks Jevdokiale veel ka kellegi Siöberiga. Hiljem rõhus Ibrahim halastamatult Rahula küla Saku lähistel.
Lagoni kolonialisti halb eeskuju kallutas hiljem kirjanik Eduard Vilde mitmenaisepidamise libedale teele, Tallinna ülemkomandant Ibrahim oli polügaamiat õppinud ilmselt Prantsusmaal inseneriasjanduse kõrval. Seega võime eestlaste kolonialiseerimise aafriklase poolt lugeda ajalooliseks faktiks ja loodame lähitulevikus näha vastavasisulisi performantse ja installatsioone mainekatel rahvusvahelistel kunstibiennaalidel.
Kuid tuleme tagasi veelgi suuremate inimsusevastaste kuritegude juurde ja üritame välja selgitada eestlaste osa nende õuduste läbiviimises. Kas eestlased osalesid golomodori õuduste korraldamises, ja kui, siis milline oli nende süü? Kurama õukonna eestlaste kohta meil puuduvad andmed, küll aga oli eestlasi Nõukogude Venemaal ja ka kõrges kommunistlikus ametis.
Nimetame mõned jubedamad tüübid, inimvaenuliku režiimiga töötasid käsikäes: Jaan Pullerits (1892–1938) (Пуллериц Ян Янович) NSV Liidu Kaug-Ida poliitvangide tööjõuga varustatud ehitusvalitsuse Dalstroi sanitaarvalitsuse ülem. Jätame kõrvale arvukad kontorikommarid ja nimetame väljapaistvamaid punaseid jõustruktuuride kaalikaid ja neid ei olnud vähe, Vikipeediagi oskab neid nimetada tosinaid:
Aleksander Kukk, Viktor Kingissepp, Johannes Käspert, August Kork, Johan Ludri, Johannes Raudmets, Johan Lepik (Jaan Lepik), Harald Tummeltau, Karl Rimm, Karl Tikk, Otto Riks (Petrogradi Tšekaas), Aleksander Riks (Petrogradi Tšekaas), Eduard Otto (Petrogradi Tšekaas), Aleksander Jea, Roman Birk (Tšekaas ja GPU ning OGPU-s), Gustav Krela, brigaadikomissar Voldemar Ulmer (Волъдемар-Иоханнес Августович Улъмер) (NSV Liidu SARKi Piirivalve ja Sisevägede Peavalitsuse ülema Mihhail Frinovski asetäitja ja operatiivsekretär).
Ja nüüd läheb juba päris huvitavaks: Riikliku julgeoleku leitnant Aleksander Aksel (1898–1937) (Аксель Александр Гансович) (Leningradi ja Leningradi oblasti Siseasjade Valitsuse 3. osakonna operatiivvolinik]) ja Eduard Aksel (NKVD); Arkadi Kadakas (1903–1938) (Кадакс-Шютц Аркадий Юрьевич) (NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi juhtivkoosseisu täienduskooli uurija), Sergei Saks (NSV Liidu sõjamerejõudude Kaspia laevastiku ülem), Mihkel Tombah (1986–1938) (Томбах Михкель Адольфович), (Punaarmee Suurtükiväevalitsuse osakonnaülem).
Vähe sellest, valu tuleb: Friedrich Sikka, (623. kütipolgu ja Kroonlinna merekindluse maaväe ülem), Aleksander Inno (Kuldvere) (Petrogradi Jalaväekooli ja Internatsionaalse Sõjakool ülem), Oskar Martinson, (1900–1938) (Мартинсон Оскар Вольдемарович), (Punaarmee staabi luureosakonna jaoskonnaülem), major Mart Meier (1902–1938) (Мейер Март Борисович), Petrogradi SvrStaabi IV osakonna ülema asetäitja ja Taga-Baikali sõjaväeringkonna Luureosakonna jaoskonnaülem).
Loetelu võib jätkata. Kõik nad oli inimsusevastase ja verise kommunistide vägivallaaparaadi kaastöölised, vasakideoloogiast läbiimbunud kurjategijad. Monstrumid. Eesti ajaloolased nende veresüü uurimiseks ilmselt Pariisist ja Berliinist grante ei saa, aga ma väga loodan, et Ukraina võtab kohe pärast putinistide purustamist ette meie kriminaalse ajaloo ümberkirjutamise. See on auvõlg.
Kahjuks on olukord selline, et kurjategijad ise enda tegevust uurima ei ole kuigi usinad ja veel vähem kipuvad nad ennast hukka või süüdi mõistma. Siin me vajame kindlasti ukrainlaste ennastsalgavat abi, kui saaks kasvõi sada miljonitki eesti kommunistide tapatalgute uurimiseks Ukrainas ja mujal maailmas, siis ma oleksin ülimalt tänulik.
Seni tuleb kobada pimeduses, ent kahtlus jääb, häbi piinab ja eesti kommarite koostöö massimõrvaritega on masendav fakt. Detailid tuleb aga täpsustada ja avalikustada esimesel võimalusel. Aga ega see enne ei juhtu, kui Sven Sildnik riigikokku valitakse. Maga kommunistlikud kõrilõikajad! Vali elu! Vali ajalooline tõde!
( : ) kivisildnik
Pärnus 07.05.2022