Vahel jääb küll selline tunne, loodan, et see elamus ei ole võõras ka mu lugejatele. Reetmine on üleüldine, idiootsus on totaalne, väärastumine pandeemiline. Ma muidugi ei jäta oma iganädalast kolumni sellepärast kirjutamata, et Ivan Makrov hakkab satanistlikelt ja homoseksuaalsetelt politsioonidelt tatti pritsima. Ka sina reetsid oma soo ja jumala, selge, jutt lühike.
Kirjanike liidu liikmeme ja Pärnu linnavolikogu konservatiivse saadikuna olen reetmisega harjunud. Oled ühes fraktsioonis koos kindral Lanemaniga, siis on kindral järsku reformiparteisse lahkunud. Tühiasi, ega see sõda ei ole. Tribunali ei tule. See on ju loomulik, küllap rikaste partei maksab rohkem või oligi inimene hingelt homo, kes teab. Ei huvita, eks valija ja elektrimolekul otsustavad.
Kirjanduses on see kõik igapäevane, kogu liidust leiab ehk paar normaalset inimest, kahjuks lahkus ka Indrek Hirv põhimõttekindlate eesti autorite hulgast. Astus koos pooletoiobise ja globalistliku elemendiga EKREst välja. Mis teha, kirjanik peab ka elama, kellestki sa sõltud, keegi peab sind üleval, kui mitte riik ja Kultuurkapital, siis keegi teine ja see teine otsustab kuidas on kirjanikul õige ja hea olla.
Stalinistist küüditaja Juhan Smuuli lõust ei ripu kirjanike liidu seinal mitte ilmaasjata, selle panid sinna lurjused ja selle mahavõtmist takistavad lurjused – enamus liidu liikmetest on ju vana inimsusevastase kuriteo ja kurjategija pooldajad ja uue inimsusevastase kuriteo kaasosalised – kunagi võitles Jaak Valge Smuuli bareljeefi vastu, nüüd võitleb EKRE ja seega ka minu vastu. Jõudu, külamees!
Kas sõda on inimsusevastane kuritegu? Kas mõni kirjanik peale minu on sõja vastu? Ja kui on, kus ta siis sellest on kirjutanud või rääkinud? Kui kohtate kirjanikku, raamatukogude tuur on tulemas, küsige talt mõned lihtsad küsimused? Kas sa oled süstitud? Kas sa oled sõja poolt? Kas sa usud kliimapropagandat? Kas pooldad immigratsiooni? Kas poolded homoabielu ja lastekohitsemist?
Mis te arvate, millise vastuse te saate? Ma ei ütle ette, tehke eksperiment. Praktika on marksistliku tõe kriteerium. Küsige liidu esimehelt Maarja Kangrolt, küsige julgesti. Küsige seda mistahes muusikult, heliloojalt, arhitektilt, advokaadilt, ooperilauljalt või baleriinilt, pastorilt, piiskopilt või teadlaselt, küsige oma rahvasaadikult. Lõbu laialt.
Mina olen sõja vastu, sundsüstimise vastu, massiimmigratsiooni vastu, riigireetmise vastu, laste pedestamise ja kohitsemise vastu, friigiabielu vastu, satanistliku olümpia vastu, olen ka värdjate vastu. Ei meeldi mulle värdjad, väärastumine ja loomastumione. Olen ka loomade vastu. Maha põdrad, konnad ja siilid! Mina olen inimene, isegi viimase inimesena ei hakkaks ma käpuli käima ja määgima.
Eidestumine ja tädistumine ka ei meeldi, tädistumine on loomastumise, väärastumise ja reetmise esimene etapp, enne täistud, minetad oma meheväärikuse, oled kõigega kõrvad lontis nõus, kuulad ja usud igat lolli propagandat ja stratkommi, siis pedustud, seejärel loomastud täielikult ja keerad kaamelile tagumiku ette.
Mõne päeva eest tabas mind järjekordne ebameeldiv üllatus, kutsuti performantsile, korraldajad ja osalejad kõik vanad truttavad, ennegi koos luule ja muusika üritusi tehtud. Mis siis ikka, olen Pärnusse tulemas, teeme ära. Tegingi ära, komponeerisin hoobilt luuletuse ja kandsin selle ette, nii nagu alati, aga kolm kolleegi, kõik mehed, üks kirjanike liidu liige, olid endile kleidid selga ajanud ja tegid koledaid hääli.
Täielik kirjanike liit, väga piinlik. Pole harjunud sellega, et pean enne esinemist uurima, kas tegemist on homoaktivismiga. Nüüd tean, et on ja teen sellest järeldused. Kedagi ei saa usaldada, kellegi peale ei saa kindel olla. Inimesed on nõrgad, nende aru on nõder, väärikus puudulik, mehemeel null.
Aga eks olnud publikul tore näha esinemas ka ühte normaalset inimest, sinised Blakläderi tööpüksid jalas, ruuduline särk seljas, jalutab ringi, räägib moblaga, siis loeb luuletuse sellest, et inimesed surevad, võimalik et ka sõjardid surevad, teoreetiliselt võimalik, ja võimalik on ka see, et homoparaad jätkub ka pärast surma.
Ma pean oluliseks olla normaalne ja olla normaalne ka avalikkuse ees, isegi ootamatult homoparaadiks kujunenud kultuuriüritusel ja homoklubiks muutunud kirjanike liidus, kes annab romaanivõistluse asimese auhinna sots Sven Mikseri harrastuslikule homoromaanile. Ja ma olen normaalne, tahan ja olen.
Mulle meeldib, proovige ka normaalne olla, see on eriline kogemus. Lihtsalt jalutage ringi, olge inimese moodi riides, tehke seda, mida inimesed ikka teevad, näiteks rääkige telefoniga, mõelge surmale. See on väärtuslik, see on päris ja see hoiab mõistuse selge. Ärge vaadake olümpiat, ärge vaadake üldse spordipornot, sõbrad kutsusid täna rallile kaasa, see on lahe, aga ma ei läinud. Tänan käepaela eest aga vihm.
Ebanormaalsus ei ole lihtsalt ebanormaalsus, see on relv. Kui sa võtad omaks ebanormaalsuse mistahes vormis, siis oled sa automaatselt vaenlane. Sa muutud normaalsuse lammutajaks: normaalus on aga hetkel peaaegu talutav, enamusel meist on veel süüa, kõiki lapsi ei pilastata, kõiki inimesi ei tapeta ka maha, seinast tuleb veel raha, elektrit ja joogivett. See on hea.
See on väga hea ja see on normaalne, ma rõhutan, suhteline heaolu on normaalne. Kui normaalus kaob, siis muutub kõik niisama idiootlikuks, vastikuks ja inimvaenulikuks nagu ajakirjandus, olümpia või kamp hämarate silmadega kirjanikurakatseid, kes pole midagi loetavat mitte kunagi kirjutanud? Kui palju te neid homoromaane ja kliimafilosoofilisi vesteid siis lõpuks lugenud olete? Soga ja lollus alguses, perspektiivis tulemuseks haigused, nälg, külm, pimedus, sõda ja pervertide märatsemine. Surm.
Olen normaalne, hindan normaalsust ja soovitan kõigil normaalsusega jätkata ja vädjatel normaalste poole üle tulla – normaalsus tagab ellujäämise, kõik muud variandid on surm – sõda on surm, kliimakommunism on surm, lastekohitsemine on surm. Elon Muski poja nad tapsid ära, fakt. Teiste mõrvatute isadel ei ole oma sotsiaalmeediat ja miljardeid, neist ei luule te kunagi midagi.
Ole normaalne ja vali normaalne Sven Sildnik riigikokku. Värdjatest on kõriauguni, pealegi nad tapavad, tapavad, sõdivad ja kohitsevad lapsi. Vali paberil, vali elu!
Teadmata asukohaga sisepaguluses 10.08.2024
( : ) kivisildnik