Karda majanduskasvu. Mälu värskenduseks tuletan meelde, et alles vast paari kuu eest hõiskas kroonutruu orjade koor – õu jeee, möödunud aasta majanduslanguseks kujunes ainult 0,3 protsenti ja ena imet – neljandas kvartalis kasvas riigi sisemajanduse koguprodukt (SKP) aga 2023. aasta sama perioodiga võrreldes 1,2 protsenti. Tee järgi või maksa kinni!
Pärast 11 kvartalit kestnud trööstitut langust oli edulugu tagasi; küllus, õnn, rasvane rahulolu ja mõistagi ka sügav oravatarkus langes meie paljukannatanud rahva üle. Aga rahvas ei hakanud ikkagi sigima, iibeikaldus jätkus. Millegipärast hakkasin ootama külluse ja eduloo ilminguid, võimalik et uskusin seda numbrimaagiat, millega statistikud ja stratkommarid mind lummasid ja võrgutasid.
No näed, jõudsingi ära oodata, on tehtud teatavaks majandustõusu ümberlükkamatust tõestav faktoloogia. Informatsioon on nii oluline ja eluliselt tähtis, lausa eksistentsiaalne, nii et eksimuste vältimiseks osundan sõna sõnalt vahvate statistikute ametit:
“…selle aasta esimeses kvartalis oli Eestis töötuid 64 200, mis on viimase 12 aasta suurim näitaja. Töötuse määr oli esimeses kvartalis 8,6 protsenti ja tööhõive määr 67,4 protsenti.
“Töötute arv suurenes mullu sama ajaga võrreldes 5300 inimese võrra ning töötuse määr tõusis 8,6 protsendi peale, mis on 0,8 protsendipunkti rohkem kui aasta varem ja 1,2 protsendipunkti rohkem kui mullu viimases kvartalis,” tõdes statistikaameti analüütik Tea Vassiljeva.””
Nuta, inimeselaadne toode. Ma ei ole muidugi analüütik, aga 20 (sõrmed+varbad) piires liita ja lahutada oskan. Neljandas kavartalis tõusis majandusprodukt, olgu ta aegade lõpuni neetud, 1,2 prossa ja töötuse määr, tähendagu see mida tahes, oli ka 1,2 protsendipunkti suurem kui mullu viimases kvartalis.
Lõpetage kohe see elajalik majandustõus ära, ütlen ma teile. Õudne, 1,2% majandustõusu tõi kaasa 1,2% töötuse kasvu, mu meelest pole tore see – inimesed kannatavad, virelevad töötuses ja töötukassas nagu loomad, aga mingi tõpranägude seltskond muudki kergitab majandust. Vastutustundetu ja alatu.
Stalini ajal pandi sellised kahjurid seina äärde. Õnneks ei sünni meil vähemalt töötuid juurde, sest iive on viimase 100 aasta kõige nõrgemal jalal. Aga ikkagi, kuidas see majanduskasv ikkagi tööliste massid tänavale saadab, selle mehhanismi võiks mõni president, peaminister või kirjanike liidu esimees lihtsate sõnadega lahti seletada, huvi on.
64 200 töötut, sellega saab korraldada pool laulupidu, kui neile aga lapilised püksid jalga ajada ning Ukrainasse saata, siis teeb see 321 kompaniid (teeme 200-matsised kompaniid, siis on lihtsam rehkendada.) Seega 80 pataljoni, millest formeerime 30 rügementi mis omakorda annavad meile 12 diviisi – vot see on jõud.
Mis annab meile 6 korpust ja seega saame me rääkida sõna otseses mõttes töötute armeest, nii see militaarne rehkendus käib. Töötute armeegrupi moodustamiseks tuleks aga majandust kasvatada veel suurusjärgus 8%. Hetkel ei ole see maaväe formeering meile veel jõukohane, tarvis oleks vähemalt 400 000 töötut. No aga kui on vääramatu majandustahe, siis pole mingi asi päris võimatu.
Väljavaated liikuda pikkade sammudega, lausa tiigri- või känguruhüpetega töötute armeegrupi loomise poole, on viimastel päevadel tuntavalt paranenud, nimelt kirjutati alla leping ühe per++ekukkunud raudtee ehitamiseks kusagile Läti piiri lähedusse. Rahvusvaheliste jõudude abil loodetakse toota raudteed 932 miljoni euro eest.
Mingi hoo see Euroopa ja ehk ka Maarjamaa majandusele annab. See pole küll võrreldav 2,6-miljardilise meremiihalite lõbustuspargiga, mis lõbusasti edasi lükkus, kuid kindlasti ka kohe käima tõmmatakse, sest ükski totrus pole meie pooletoobiste valitsusele võõras. Ma vihkan teid ja teie raudteed, teie lennufirmasid, teie sõda, teie Utahi õlipressimise innovatsiooni ja kõike seda. Jälk, kohutavalt jälk.
Kas neid sonivaid, luuludes rähklevaid ja miljarditesse ulatuvat ilmselget kahju tootvaid raudteelasi ei saaks kinni püüda ja kahjutuks teha? Minu teada lätlased ei kavatse liiprite suunal oma varbaid liigutada. Ei liiguta lillegi, aga selle eest püüavad raudteel sekeldavaid korruptante ja vargaid. Kas meil on riigivargus võrdsustatud raugavägistamisega? Näib nii.
Vaatasin ajalehest raudtee ehitamise lepingu allakirjutamise pilte. Ei tea, kas selle lepingu allakirjutamise kohale monument ka püstitatakse? Rahapesu erioperatsiooni tasemeni see jant ei küüni, aga haare on ikka globaalne. Nagu öeldud, Eesti ajaloo suurim taristuleping. Taristu tähendab lurjuste keeles vedelat väljaheidet.
Ei tea, kas nüüd tuleb uus taristumaks ka või pääseme sellega, et tõstetakse sõja ja põlvilisurumise makse? See tõotatud maale viiv raudtee on minu mälu järgi juba kümme korda kallimaks läinud ja miks ta ei peaks veel 20 korda kallimaks minema. Pannakse minema, kui ise ei lähe.
Projektil muidugi on jumet, korruptandid peaks näost ja elevusest õhetama nagu ladvaõunad. Ma ei tea kuidas teistel ja uudsetöötutel, aga mu meelest on kohe väga on vaja kiire rongiga Läti piiri äärde sõita, muide, sealkandis elab üks tuttav luuletaja. Tervitan.
Töötuid tervitan ka, samas saadan südamlikud õnnesoovid ka Varro Vooglaidile, kelle poodkaasti kuulates sain jälle targemaks. Olevat mingi uuring, kuidas inimesed ennast tunnevad, uuritud siis eestlasi. Et kui palju tunnevad ennast olevat ühiskonna osa. Mis te pakute, ärge enda järgi pange, ikka massi mööda.
Olevat nii et pooled eestlased ei tunne ennast Eesti ühiskonna osa olevat, aga et veel kaks pool aastat tagasi olevat tunne olnud 70% tuuris. Aga mida nad, äraandjad ja putinistid, siis tunnevad, seda vist ei osatudki küsida. Mina isiklikult tunnen küll vennalikku ühtekuuluvust nii sõjardite, sundsüstijate, vereimejate kui tuulemöldrite ja liiprimogulitega. Esmaspäeval tunnen ennast nagu Taro, teisipäeval nagu Sikkut jne.
Mina ei tea mis neil 50% ühiskonnavälistel isikutel viga on, kas nad ei kuula presidendi kõnesid või ei vaata telekast agitatsiooni. Minuga on kõik hästi, sobitun ühiskonda nagu rusikas demokraatiaauku ja kui ka raudtee ehitus nurjub, ega siis ühiskond süüdi ei ole, ikka Putin ja pikk kovid.
Nii on, kui te aga arvate et tuulemöldrite, liiprivaraste, rahapesijate ja muude majandustõusu vedurite koht on vangimajas, siis valige Sven Sildnik Riigikokku. Vali paberil ja vali elu, muidu varastavad valimislipikud ka ära.
( : ) kivisildnik,
Sisepaguluses 17.05.2025