11.02.2023
(:) kivisildnik
Esiteks pean ma tunnistama, et mul puudub vähimgi huvi kodanik M. Avandi loomingu, isiku, haigusloo, kuriteo koosseisu, ordenite ning väiksemate või suuremate probleemide vastu, mulle on see kõik sügavalt savi. Nii ongi, ja kõik lehelood kod. Avandi elust ja tegevusest jäid mul lugemata.
Miks? Hetkelise kuugeldamise järel selgus, et mu mälu ei peta, tegemist on esiteks vastutustundetu sotsialistliku meelsuse kandjadaga ja teiseks tõrjus aastal 2016 lavale toodud klassikaline näidend, kus Märt mängis H. Mitchelli osa, mu elust teatri täielikult välja. Pärast seda ma enam teatrisse ei ole läinud. Kuskil on piir.
Sotsid tapsid mu vanaisa ära, nad on halvad inimesed. Ma ei saa aru, miks peaks lugema lugusid, mille pealkirjad kõlavad kuidagi nii, et Endla Teater avaldab Märt Avandile ülestunnistuse järel toetust ja tunnustab tema püüdlusi ning politsei on Avandiga suhelnud ja menetlust ei alusta. Jne jne.
Kui suvaline vasakglobalist on mõne satanistliku pahe küüsis, olgu selleks siis laste harudevahe süsteemne pildistamine, kriminaalses joobes autojuhtimine, riigi vara riisumine eriti suures koguses, kroonilised abordeid, lihtlabane homoseksualism, tsensuuri propageerimine või valetamine või riigireetmine või lauslollus, siis kiidab üldsus selle jõleduse meediaffide kisakoori saatel heaks. Jälk.
Kohutavalt jälk. Mõistan narkomaania otsustavalt hukka. Ja ma mõistan hukka ka narkomaanid ja narkomaania mahitajad, õigustajad ja idioodid, kes ei saa aru, mis on hea ja mis on halb. Narkomaania on halb. Õigustades narkomaaniat, õigustad sa kuritegevust, loomastumist, inimvaenulikku liberalismi ja aitad kaasa narkomaanide mandumisele ning pahatihti surmale.
Kogu see jõledus kisendab juba lehelugude pealkirjadest näkku sellise võikuse astmega, et vihasta ennast seaks. Luban, et kui minust kunagi midagi sõltuma peaks hakkama, siis teen ma lõpu nii satanistliku meedia kui ka satanistliku kunsti mahitamisele.
Pahed on igaühe eralõbu, seega pöördugu lugupeetavad edaspidi toetuse saamise küsimuses Vanasorose poole. Narkolehed ja narkoteatrid ei pea ennast maksumaksja rahaga nuumama. Kõik, mida me peame narkomaaniast teadma, on klassikalistesse raamatutesse üles tähendatud, piisab täiesti kui lugeda Jean Cocteau teost “Oopium. Mürgi mõju lahtumise päevik” (EÜS Veljesto kirjastus 1997, tõlkinud Hasso Krull).
Mida on ERR/EPL-il vana homoseksualisti pihtimustele lidada? Pealegi on Cocteau stiil parem kui kohalikel jahuninadel-jahupeadel. Allakäik ei ole kosmoseteadus. Langetan siinkohak pea varalahkunud sõprade ees, ühed läksid alkoga, teised narkoga. Olen märganud, et narko tapab kiiremini, laastab loomejõu põhjalikult ja toob sageli kaasa mõne paha vaimuhaiguse.
Mida ma pean arvama narkomaania õilistajatest ja mahitajatest? Mõistagi ainult halba. Kender võitles narkomaania vastu, kritiseeris valitsuse korruptiivset fentanüülipoliitikat, avaldas väga huvitava ja sama võika teose “Kuidas minust sai HAPKOMAH” ZA/UM 2016. Ilge raamat, õudne raamat, aus raamat – just selline ongi narkomaania. Tülgastav. Üle mõistuse.
Enne lugege, siis patsutage silmakirjalikke narkomaane pepule. Te võite öelda, et kokaiin ja fentanüül on erinevad asjad, ongi erinevad, aga tulemus on pikas perspektiivis sama: haigus, nõdrameelsus ja surm. Mõne aja pärast kaotas Kender reaalsusetaju täielikult, hakkas markomihkelsonide vastu võitlema ja sai kaela alusetu pedofiiliasüüdistuse. Olgu Albioni udu talle kerge.
Ülikutega ei möliseta. Nii need asjad siin käivad. Tahaks teemat muuta, aga südametunnistus ei luba. Seega kuulakem koos üht estraadipala, levilaulu, meelelahutuslikku toodet – Pulp, “Cocaine Socialism“, juhin tähelepanu loo sõnadele, need on silmapaistvad, täiesti asjakohased, nii peabki, valu punareitele.
Aga see pole kaugeltki viimane hea lugu. Lisa tuleb. Liitlaste maalt on häid sõnumeid, USA kongress mõistis hukka sotsialismi, seega mõistis meie ainus julgeoleku ja iseseisvuse garant hukka sotsialistid, sotsialistlikud parteid ja punareitest aktivistid ja haledad tolgused. Ta elagu, annan pooled oopiumisõjad andeks.
Osundan: “Sotsialistlik ideoloogia tekitab vajaduse võimu koondumise järele, mis ikka ja jälle on kukkunud kokku kommunistlikesse ja totalitaristlikesse riigikordadesse ning vägivaldsetesse diktatuuridesse.” Ja veel: “Suur osa suurimatest inimsusevastastest kuritegudest on ajaloo jooksul pandud toime sotsialistlike ideoloogide poolt.”
Lisan nii palju, et kokaiin ei ole kergendav asjaolu. Massimõrv on massimõrv ja massimõrva valge moluga kaasosaline on vastutav massimõrva kaasosaline. Ja kamaluga kanepit teeb sinust lolli lamba – on korduvalt nähtud ja mitte eriti kaugelt. Liitlase väärtushinnangud on meile teatavasti kohustuslikud nagu homoabielu ja massiimmigratsioon näitel on lihtne tõestada.
Seega ma üldse ei imesta, kui meedias on alanud kärarikas kampaania, et vahetada kokaaiinisotsialism puhta kokaiini vastu. Eks ta natuke inimsõbralikum ehk tõesti on. Pole proovinud. Leht ei kuku ka puust ilma põhjuseta, saati siis ajaleht. Liitlane on poole jalaga õigel teel ja meie veri saab seega osaliselt õige asja eest valatud – muud asjad on muidugi täiesti valed.
Aga mis teha, liitlasi ei valita, liitlaseks sünnitakse. Sealt ka see abordikultus, või millest siis? Igal juhul õhk saab puhtamaks, kui liitlane aitab meil sotsialismi kuritegelikku olemusest mõista, siis on sellega hästi. Ise me ei saa ju kuidagi aru, et keegi sotsist siseminister keelab kirikutel poliitikaga tegelemise (diskrimineerimiselaadne teenus) ja levitab vandenõuteooriat venelaste peksmise parteidest (totrus).
Selliseid parteisid ei ole ja kui nad oleksid, siis oleks siseministri töö alustada juurdlust. Juurdlusest ei ole aga midagi kuulda. Seega on meie püha kohus toetada liitlase õiglast võitlust sotsialismi vastu ja teha kokaiinijõugule omade jõududega ots peale. Vali Sven Sildnik riigikokku. Vali elu! Päästa kas või paar kolm eestlast!
( : ) kivisildnik
Pärnus 11.02.2023