Meil on kaitseuuringute keskus ja keskuses on töötajad, üks nendest on Kristi Raik, kes vabal ajal sisustab oma aega intervjuude andmisega. Etteruttavalt olgu öeldud, et kaitseteemalised intekad ei oma meil kõige vähimatki kirjanduslikku väärtust ega kunstilist taset, miks see nii on, me ei tea, igavusuuringute keskust meil ei ole.
Pealkiri on otse hämaruse kontsentraat: “Tugeva sõjalise jõuta me ellu ei jää,” otsides tekstist sarnast väidet jõuame lähima vasteni siin: “Eesti ja Euroopa peamine ülesanne on saada sõjaliselt tugevamaks. Maailm on selline, et muidu me ellu ei jää.” No nii, nüüd on küll kuri karjas, jutu mõte on selles, et ilma sõjaliselt tugeva Euroopata me ellu ei jää.
Mingit sõjaliselt tugevat Euroopat ei ole, ilmselt ka ei tule. Esiteks on Euroopa korrumpeerunud ja raha varastatakse niikuinii ära, suunatagu see kaitsetööstusse või ründetööstusesse. Kas siiani siis pole Euroopas olnud tervet karja tädidest kaitseministreid, kaitsestrateegiad ja plakatitele kirjutatud kindlat kaitsetahet? On olnud, aga nendest pole kasu muhvigi, Euroopal on tankidiviise sama palju kui on Rooma paavstil ja tervis on mõlemal kehv.
Euroliidu kärnast välispoliitikat esindab kõrges kaares kodanik Kaja Kallas, sõjakiiks viltu peas, kas sellest tädist on olnud kasu? Kus on mürsud? Mürske pole. Eesti on Brüsseliga võrreldes muidugi kuldses olukorras, meil on araablastele maha parseldatud relvatehas ja ambitsioonikas Kusti Salm. Ilma Kusti Salmi ja araablasteta me ellu ei jääks, eks ole tark mõte ja aus ka.
Helgemad pead võiks muidugi vaadata Saksa majanduse võimsust, mis on Euroopa majandusliku iseolemise ja hingamise endine kops, aga enam ei ole. Veel lähiminevikus tootis Saksamaa ligikaudu poole igasugustest asjadest, nüüd on sellest järgi ehk 10 protsenti. Lisandusid Ameerika tollid Euroopa jubinatele, 20%, millele see viitab?
Kümnest protsendist jääb järgi, palju pakute? Mina julgen oletada et 2%. Ja isegi kui rohkem makse Ameerika poolt ei tule, on asi hapu. Eurouroodide kaitsetööstus on koloniseeriva impeeriumi, ehk Ameerika omaga nii lootusetult seotud, et kohalikest komponentidest saab punuda viisu, aga kandlevõimekusega tekivad probleemid, kandlekeelteks puudub oluline komponent, traat. Mis on kasu ilma mootoriteta lennukitest, öelge mulle?
Kas briti poissmeeste tuumarelv töötab ilma isandate heakskiiduta? Ei. Ma ei hakka üldse küsima, kuidas saab üks väljasurev, haige ja stratkommist nõdrameelseks vaevatud rahvas ellu jääda. Kuidas meil selle iibega oligi? Kas puuduv iive puutub kuidagi ellujäämisse või asendavad sündimust tänasest araablase tehas, paavsti tankidiviisid ja Kusti Salm? Sündimuse kohusetäitja Kusti, nii või?
Ja siis see meie majanduse asi, kõige kusisem virelemine Euroopas, sellele saab kindlasti rajada eesrindliku tankitootmise. Hävitatud majandus, hävitatud sündimus ja hävitatud terve mõistus, tsau, stratkommi kutid – need on suure võidu kolm komponenti ja kolm allikat, millele tuginedes surume põlvili, tükeldame ja vägistame kelle iganes.
Vägistame muidugi mitte huvist asja vastu ega Teise ilmasõja traditsioonidest lähtuvalt, vaid vastustustundlikult, kestvalt ja kaasavalt – eesmärgiks sündimus kolmandates riikides. Ega nad ei mõista ju muud kui toorest jõudu, see käib nii Putini, Trumpi kui lollide eitede kohta.
Olukord ainult näib lootusetu. Kaotusmeeleolud jätta, Vabadussõda võideti ilma kaitseuuringute keskuseta. Ei mingit pessimismi, ei mingeid sotsialistlikke luulusid. Eesti rahvas, keel ja kultuur on siin aastatuhandeid ellu jäänud. Keegi muidugi ei tea, kuidas. Oleme üle elanud igasugused ordud, hansad, kuningriigid ja vastikud liidud ja rahuriigid. Kümned suurvõimud on tulnud ja läinud. Millegipärast vindub eestlane ikka edasi, ei idane ega mädane.
Oleme vahel olnud sõjaliselt vägagi edukad, kuid ei saa kuidagi väita, et me oleksime relva jõul minema peksnud ordu, hansa või natsionaalsotsialistliku Saksamaa, taanlased, sotsialistlikud stagnandid või vene tsaari. Me elasime nad üle. Küsimus on selles, kuidas me minevikus need suurvõimud üle elasime?
Kindlasti võib öelda seda, et me ei jäänud ellu tänu eurooplaste, ameeriklaste või mongolite sõjalisele jõule. Ei ole olnud maailmas sellist välismaa armeed, mille eesmärk oleks olnud laiskade ja lollide eestlaste kaitsmine nende endi eest. Sellist sõjalist jõudu ei ole ka täna olemas, seda palun silmas pidada.
Kõik need jutud sellest, et euroliit ja NATO meid kaitsevad, sest me sõdime Liibüas, Malis, Afganistanis ja Iraagis, on jura. Kui see õilsate liitlaste mantra oleks minimaalsegi tõekattega, siis kodanik Raik ei räägiks nutuse häälega hea suurvõimu elu tagavast imest. Ma ütlen sulle, et sellist suurvõimu ei ole, ei ole olnud ega tule.
Ja mis siis, me oleme ellu jäänud kõigi röövellike, mõrvarlike ja orjastavate suurvõimude kiuste. Ja seda ellujäämiskiusu tuleb edasi ajada või muidu… hetkel seda kiusu kartelliparteidest otsida ei maksa ja lehest ei loe. Aga see ei tähenda, et seda üldse ei oleks. Kellel on see jääb ellu ja valab teibaga, kui võimalus avaneb.
Kui võimalust ei avane, paneb kardula maha, varastab riiki ja sõimab salaja parteid ja valitsust. Võtmeküsimus ellujäämise jaoks on võõrvõimudele vastu töötamine, mitte pugemine ja allaheitlikkus. Tähtis on oma asja ajamine, kui muud ei saa, siis töö ja orjalaule ikka laulda saab. Ei ole vaja alati iseennast põlvili suruda.
Kes ise ennast, hambad tangis, põlvili surub, sellel pikka pidu ei ole. Kui puudub vastupanuvaim, siis on varsti ning väljas ka. Mõne lihtsa asja võiksime me ajaloost kuidagi välja üldistada. Võõraid ei tohi usaldada, võõrastega ei ole tark koostööd teha, võõra võimu all ootab ainult orjus. Orjatöö kas 25+5 aastat sunnitööd Siberis ehk 30-aastane eluasemelaen nagu täna. Ma ei näe vahet.
Tööloomad ei rasestu, väidab klassik. Iga normaalne eestlane tunneb rõõmu sellest, et Euroopa, Vandistan ja jänkid on nõrgad ja samas purelevad omavahel. Seega jäävad veel nõrgemaks ja on meile vähem ohtlikud, kord vallutab meie maad üks, kord teine, aga ikka kirjutavad Vilde ja Unt oma surematuid teoseid, ikka kasvab kardul ning Jukust kasvab Juku-Kalle.
Mõistagi ei ole mul midagi selle vastu, kui minnakse koos eurooplastega Ukrainasse rüüsteretkele, rahva keskmine IQ ainult tõuseb. Tõuparanduse mõttes ajavad ka sõjaõhutajad eesti asja, aga see ei tähenda, et ei tohiks verelaskmise vastu olla, kindlasti tohib ja ka peab. Kui tarkus tuleb ilma tapatalguteta, on see ometigi hea.
Vaenlase eest lömitamine on surm, põlisvaenlased on nii sibulad kui eurotiblad, üldse kõik. Kui meil õnnestub orjamentaliteet operatsioonisüsteemist välja programmeerida, ainult siis kestame me aegade lõpuni. Selleks tuleb valida Sven Sildnik Riigikokku. Vali paberil, vali elu!
( : ) kivisildnik,
Sisepaguluses 05.04.2025