Allakirjutanu usk meie kaitsetahtesse laiemalt ja kaitsejõudude kandvatesse jõududesse, täpsemalt kindralkoosseisudesse kitsamalt, on viimastel päevadel tugevnenud absoluutse maksimumini. Kindralid on meil head, tõelised patrioodid, iseloom põhjamaine, kindel. Ja kui iseloom on kindel, siis võib kasvõi kasiinos vaba aega veeta ja liituda mängleva kergusega globalistide sõja- ja pedeparteiga.
Täitsa arusaamatu asi on see, miks kindralmajor Ernst Põdder ei läinud Vabadussõja ajal kommunistide poole üle, et võtta poliitiline vastutus, olulisel hetkel panustada ja edendada kohalikku elu. Sõjas oli mitmeid episoode, kus kommunistid tegid tegusid, võtsid elusid ja vastutusi, nii et surm ja veri põlvini, maavillasel Eesti sõjaväel ei jäänud aga muud üle, kui tapatalguid valimatu retoorikaga kritiseerida ning taganeda. Miks sa, konn, üle ei hüpanud?
Vastust teab vaid tuul. Isegi m.a. (mõõdukalt austatud) K. Päts ei reetnud kodumaad vabastussõja ajal, vaid palju hiljem, seniilsevõitu diktaatorina. Selle igati tänuväärse viivituse eest, mis andis eestlastele aega ehitada üles oma riik ja tõmmata käima küllaltki kobe kultuurielu, püstitasime me riigireeturile lõustakuju Tallinase, kontserdisaali taha. Pärast kaotatud kolmandat ilmasõda saame sinna ritta veel tarkpäid installeerida, probleemi pole.
Siiani ei ole ma saanud hästi aru kõigist nendest lauristinidest, anveltidest, raudadest ja nimetutest kommunistlikest kahjuritest, mis nende peakoludes toimus? Kuidas nad läksid kaasa riigi ja rahva vaenlastega ning hakkasid maailmarevolutsiooni nimel oma inimesi tapma, piinama, vägistama ja küüditama. Kas nad läksid kõik koos hulluks? Kas neile maksti tõesti nii hästi?
Kaugel sellest, nüüd on selge, et nad tahtsid võtta vastutuse, olulisel hetkel panustada ning mõistsid, et kui stalinistlik terror ja kommunistide planeeritud maailmarevolutsioon, muu hulgas Euroopa vallutamine algab, siis on kõik ükskõik. Siis veerevad ka vanade revolutsionääride pead, veerevad täiesti juhuslikud pead ja veerevad ka eriti alatud sitapead. Kui pomm kukub, siis on tõesti ükskõik.
Kui pomm kukub, on kliimal ükskõik, kui pomm kukub on ka lastekohitsemine ja pilastamine ja pildistamine ükskõik, hinnad on ükskõik, maksud ükskõik. Kõik on ükskõik. Aga kui kõik on ükskõik, kas siis Vello Pelmeen võib võtta haamri ja koputada sellega Paul Sardellile kuklasse, nii et suled sahisevad? Muidugi võib, nüüd on kõik ükskõik, me oleme sõjas. Imelik, et veel viinapoode ei rüüstata. Millest selline kohatu vaoshoitus?
Pommi mõttel on jumet. Ei meeldi mullegi tööl käia, puhtust pidada ja kaaskodanikega arvestada. Kes nad sellised on, et ei võiks natuke haamriga kombeid ja tantsusamme õpetada. Aga vot ei saa, haamer ei ole retoorika, haamer on täitsa ära keelatud. Ei tohi haamriga kuklasse või muidu teeme sinuga nii nagu v.a. Andrei Tšikatiloga.
Haamriga kangesti tahaks, aga Andrei Tšikatiloga surmamõistetute kongi hing ei ihalda. Mida teha? Kuidas olla? Millega ometi panustada? Loogiline, et tuleb panustada sõjale, edendada, arendada ja propageerida tapatalguid, sest ilmasõja ajal tuleb pomm ja siis on jumala ükskõik, kummal pool rindejoont ma haamriga lamedaid lõustu veelgi lapikumaks löön. Ja mitte mina üksi, selle peale võib kindel olla.
Mina olen muidugi patsifist, ei poolda sõda, laibad ei meeldi ja arvan, et sõja õhutajad musta tuviga tuleb vastavalt seadusele kongi toppida, olgu nad kasvõi peaministrid. Peaministrist sõjaõhutaja on eriti raskekujuline juhtum, siin võib läha korruptsiooni elementi ja võib näha ka algava nõdrameelsuse märke. Selliseid peaministerid on Euroopas nagu kirjusid koeralitasid. Vastik vaadata.
Oh tuleks juba sõda, tuleks juba pomm, siis oleks ükskõik ja siis… oh oh oh oo ja piraki. Siis algab elu, siis on meil õnnepäevad, valupäevad, tasuta õlle päevad. Juhul kui pomm kõiki eitesid ribadeks ei kisu, läheb ka väikest viisi vägistamiseks, nii et hoia alt. See võib tunduda anarhistlik, egoistlik, sadistlik, satanistlik ja koguni vastik, aga sellise ilmavaatega inimesed on olemas, sellised inimesed on võimul ja kui nad parasviisi võimul ei ole, siis teevad ükskõik mida, et võimule saada. M.a. Põlluaas ise on seda kinnitanud.
Miks nad sõda tahavd, peaks meile nüüd olema selge. Kuidas nad sõda õhutavad, on igale televaatajale rääkimatagi klaar. Kes nad sellised on, peaks nüüd ka arusaadav olema. Võin mälu värskendamise mõttes üle korrata: anarhistlik, egoistlik, sadistlik, satanistlik inimkonna vaenlaste ning psühhopaatide jõuk. Kes selle jõugu poolt valivad, võivad saada pommi või haamriga nagu kõik teisedki, arstitõend siin ei aita. Midagi ei aita. Lurjustel on kõik üskkõik.
See on igaühe oma valik, kas selle jõuguga ühineda või mitte. Oleneb maailmavaatest ja südametunnistusest või nende puudumisest, ma ei sega asjasse mõistust. Asjade käiku ei mõjuta tarkus, arukus ega ka intelligentsus, seda võite maailma presidendi Joe Bideni tühjast pilgust välja lugeda. Viimasel ajal on hakanud meie ainsa liitlase dementsust tunnistama isegi mõned kommunistireod.
Aga kui pomm tuleb, on muidugi ükskõik, kas täielik idioot või poolloll. Ja see kauaoodatud pomm peaks varsti kohale ka jõudma, sest selle nimel ei pinguta mitte ainult eesti eidekesed ja kindralid, vaid selle maailma vägevad, nii kõikvõimsad nõdrameelsed kui ka ülirikkad perverdid, igasugused võikad võllaroad. Ja võibolla on isegi parem kui tuleb pomm, sest nõdrameelsete, limukate ja pervertide ülemvõimu on kaunis vaevaline välja kannatada.
Aga kui tuleb pomm, siis on muidugi ka kannatused ükskõik. Sellega on siis korras, aga natuke kahju on uuest konservatiivide ja ülejookikute parketi-, homo- ja sõjaparteist, kus kindlasti arvestas kindralite ja sõjakirjanike häältega, ent lugupeetavad litutavad mööda sotside suvepäevi ja oravakontoreid, et ikka jõulisemalt ja julmemalt panustada. kelle sa seal põlluaasade geniaalsel ja karismaatilisel juhtimisel ikka ära tapad? Ilmselgelt mitte kassipoegagi.
Ühesõnaga pommi oleme me valinud, pommi eest oleme me ka maksnud ja pommi me ka peame saama. See on õiglane, pommienamuse vastu ei saa, sest meil on pommidemokraatia. Afgaanid said, iraaklased said, ukrainlased ja süürlased said ka täiega, küllap saame ka meie oma jao. Soovitan suunduda kirikusse ja palvetada, pärast eda aga valida Sven Sildnik riigikokku, psühhopaatidest on juba ammu kõrini. Vali paberil, vali elu.
( : ) kivisildnik
Kolme sõjavankri külas, 13.07.2024