30.03.2024
(:) kivisildnik
Oli mis oli, ega vingumine imikut tagasi ei too, osatamine ja haugutamine samuti. Kahjuks ei kohta me juhtunu analüüsimisel mingit inimlikkust, veel vähem progressi, läbipaistvust, kaasamist ega inimõigust. Väga palju on isiklikke rünnakuid, abordivastaste agitatsiooni ja keskealiste valgete meeste õiendamist.
Emotsioonidest lähtumine on viga. Nüüd on kõik psühhopaadid ja antidepressantidest nüristatud vaimusuurused hakanud oma arvamust avaldama. Endal neil muidugi lapsi ei ole, midagi nad sellest ei tea, lapsetegu läks luhta nagu kõik muugi, nüüd maksavad endast edukamale ja ilusamale kätte. See see on, kui hakkad külakohas eurooplaseks.
Esiteks tuleb kiita koera, kes oli ainsana kogu selles seltskonnas tasemel ja ei eksinud kirjutatud ega kirjutamata feminismireeglite vastu. Kui teil, kallis lugeja, peaks kunagi sündima laps, siis pange talle selle õilsa koera nimi, olgu siis Puka, Neero või Muki, vahet pole. Ise selline karvane, aga vaat kui tark ja hea.
Väide nagu oleks koer lapse isa on ilmselt vale, mingeid fakte pole selle teooria pooldajad meile esitanud. Tänapäeval võivad küll mehed sünnitada ja kuidagi nii, seega peaks kutsu küll teaduse ja demokraatia mõttes olema võimeline inimlapse isaks saama, aga peretütar oli ju kõik see aeg väljamaal. Aga kas seal koerte puudust on? Kindlasti ei ole. Ent variante on muidki.
Mina isiklikult pean kõige tõenäolisemaks tagurlikku, kuid siiski palju realistlikumat paksu valge mees-eostaja hüpoteesi. Mehed on üldse väga halvad ja on kogu aeg naisi ahistanud, terve ajaloo jooksul kogu planeedeil, sageli ka maa all. Miks siis oleks see eostamine pidanud olema valutu, vähemalandav, ekspluateerimisvaba ja omakasupüüdamatu? Sellist vahekorda ei ole naisteadus kusagil kirjeldanud ja ei hakka meie ka seda siin välja mõtlema.
Mida te siis ootate? Kui mingi meeskoletis ründab euroopalikku ja feministlikku noort daami puhtast kurjusest rasedusrelvaga, siis ei olegi ohvril midagi muud teha, kui meeletult kannatada. Mainitud kannatused on täiesti kirjeldamatud ja neile ei ole maailma ajaloost võimalik leida mitte midagi võrreldavat. Rasedusrelvaga sandistamine on fenomenaalselt julm ning omane ainult kõige isasematele meestele.
Pange ennast liberaalselt ja feministlikult stratkommitud noore daami olukorda, kes on ilma kohtuotsuseta mõistetud kandma üheksakuulist ranget tiinuskaristust – süda läigib, nägu läheb paiste, kõht punni ja ööklubidest väljakukkunud sünnitusmasina kõnnak muutub groteskselt pardilikuks. See on julm. Ma ei lähe kirjeldusega detailsemaks, sest muidu naislugejad esseed lõpuni ei loe ja jäävad paljust heast ilma. Elu kaotab mõtte.
Mina süüdistan meediat ja stratkommi. Alatu seksualiseerismispropaganda on teles ja ajalehtedes kõrvuti igati õigustatud süstimisinfo, elusid päästva kliimateduse ja õiglase sõjapropagandaga, nii et naised võivad seda kiimlemisele õhutamist pidada ohutuks ja tõhusaks. Aga vaat mis välja tuli! Kus ta siis on ohutu ja tõhus, kui laps suri hoopiski ära. No ei olnud kuskilt otsast, vale kõik.
Ma süüdistan lapse tapmises ka reklaame. Lisaks meestele ja meediale on reklaamid pahatihti seksuaalsed. Meenub šampoonimüügi klipp, kus paljas naiskodanik peseb pead ja oigab pornograafiliselt. Vaatab seda talupoja tütar, ei oska kurja karta, hakkab ka ohkima ja õige pea topitakse kuskil kalifaadi äärealal ebasanitaarsesse vangikongi.
Ma süüdistan ka feministe, kes pole kannatava naise eest täie otsustavusega välja astunud. Seda tuleb teha kohe. Eesti naised on sama palju orjastatud kui Aafrika, Venemaa ja vabariiklike osariikide naised Suure Lombi taga. Nüüd on see lõpuks täiesti selge. Milliseid õudusi teil veel vaja on, et korralda Laululaval kõiki naisi kaasav ja mehi demoniseeriv öödisko.
Politseist ja kohtutest ma üldse ei räägi, ikka ja jälle on nad mõne kannatava naise kallal, nagu oleks meil meestepuudus. Aga imik? Ära suri ju? Kus nüüd tulid lastekaitsjad ematereesad välja. Siin paepealsel Maarjamaal on viis miljonit imikut abordiarstide väikeste valgete kätega kasti löödud ja ükski koer pole ei haukunud ega loodet kodupoole lohistanud.
Abort on ju meie liitlase jaoks sama tähtis kui homoabielu või islami immigratsioon, Intsallah! Ei saa ikka niimoodi inimõigusele ja euroopa väärtusele hõlma hakata. No selles juhtumis on mõned tehnilised küsitavused, ehk ei olnud jah nii vana nagu peab ja kõik haiseb kuidagi amatöörlikult ja maavillaselt. Aga milline peab siis olema maheabort?
Just selline peabki maheabort olema: ilma elektrita, ilma keemiata ja ilma bürokraatiata, maalilise ürglooduse rüpes, parima sõbra seltskonnas, emakakael suunatud tõusva päikese poole, just siis, kui süda kutsub ja hing igatseb, nii nagu nokk loodud ja kube käratab. Ma panen sündmuskohale nimeks “15-minuti mets” ja nii peavad seda auväärset kohta edaspidi kutsuma kõik feministid, homoseksualistid ja režiimile ustavad sõjakommunistid.
Me oleme sõjas ja sõjas on ohvrid ja ükskord tabab mürsukild meid niikuinii. Kliima seisukohast on parem, kui inimesi on vähem ja kui nad kord juba on, siis olgu nende eluiga võimalikult lühike – sea tapmiseks pole sõda tarvis, ütleb klassik. Mis on kliimale hea, on ka sulle hea ja on väga hea ka imikule. Täpsustan, kõigile imikutele.
Armastuse ja hoolega maheaborditud maimuke pääseb soomuutmisest, sitikasöömisest, kirjaoskamatusest ning kaeviku- ja delfimudast. Temal läks päris hästi. Ei saa öelda, et kadunuke oleks millestki olulisest ilma jäänud. Ta ei toonud küll pangale ja sõjatööstuskompleksile kasumit, kuid ta on meie järeltulevatele põlvedele järgimisväärseks eeskujuks. Teist selleist ei ole, seepärast panen ma talle nimeks Karis-Kaja Suur.
Kes oskab oma napist paarist elutunnist nii palju õilsat eeskuju välja pigistada on õnnelik inimene. Tema elutöö on tehtud, ta on siirdunud paremate kliimavööndite suunas rõõmuks oma vanematele ja progressiivsele inimkonnale, transhumanistidele ja siilidele, konnadele ning vahvatele mamelukkidele. Sa läksid küll vara ära, aga suu töö ei jäänud mitte pooleli.
Kui te arvate, et eeltoodud mõttekäigud on võikad ja ebainimlikud ja olete veendunud – nii nagu on allakirjutanu -, et taoline globalistide ajupesu viib varem või hiljem järjekordsete elajalike mõrvadeni, siis valige Sven Sildnik riigikokku. Vali paberil, vali elu! Nad tapavad juba oma lapsi. Ja see on alles algus.
( : ) kivisildnik
Pärnus 30.03.2024