03.04.2021
(:) kivisildnik
Ilmselt on nutikamad kodanikud juba isegi märganud, et meilt valmistutakse röövima viimased inimõiguste ja kodanikuvabaduste jäänuseid. Anaalfeministlik hunta valmistab ette vihakõneseadust, ajakirjandusvabaduse piiramist ja mingit igavese sõjaseisukorra seaduse laadset õudust – à la sõjavägi tänavatel ja politsei igaühe magamistoas.
Mingi suvalise viiruse ettekäändel, mida teadlased pole siiani suutnud eraldada ja mida tavameditsiin ei suuda ka hea tahtmise juures gripist eristada, on igapäevane elu muudetud hullumeelseks jampsimiseks. Õllepaleed on suletud, ehituspoest torujupi kättesaamiseks peab tegema internetis kuussada kükki. Iga normaalne inimene läheb selle alandamise peale hulluks.
Ametnike suurest kultuuritarkusest on suletud ka inimtühjad kunstisaalid, kirikud ja muuseumid. Raamatukogudega on ka mingi ilge jama, juturaamatu kättesaamiseks on samuti korraldatud inimväärikust alandav virtuaalne tagakiusamine ja kuskile küberruumi küüditamine. No ei saa inimese moodi elada – tolgenda kogu aeg võrgus nagu kiimaline teismeline.
Ma pole internetikodanik, olen Eesti Vabariigi kodanik ja mul on õigus elada Eesti Vabriigis. Siin pole aga võimalik enam elada ega ühtegi sammu astuda, kõik on kas suletud või virtuaalsusse kolinud ja see on haige. Mul on õigus reaalsusele, ma ei taha teie kärnast virtuaalsust.
Elage kuskil failides, kui tahate, mina ei taha. Ma olen päris inimene, mul on päris elu ja ma tahan elada käegakatsutavas maailmas – mitte mingis globalistide elektrilises luulusüsteemis. Meilt on röövitud tegelikkus ja see on inimsusevastane kuritegu, tegelikkus on ainus, mis meile on veel jäänud ja nüüd võetakse seegi.
Täna toimub Eestis küüditamine, kõike ja kõiki haarav totaalne virtuaalsusse küüditamine. Päriselu on keelatud, võimalik on vaid virtuaalses sonimises ekslemine. Sisuliselt on tegu kogu rahva küüditamisega elektriluuludesse. Põhiseaduses ei ole virtuaalsest luulusüsteemist juttu, kõik, millest põhiseadus räägib on tegelikkus, kõik on päriselt olemas, mitte pilt mobla ekraanil.
Kogu see pandeemia propaganda on minu arvates ainult ettekääne, et inimestelt tegelikkus röövida ja sulgeda nad virtuaalsesse vanglasse. Tegelikkus on ohtlik, inimesed on ohtlikud, nii kui nina ehituspoodi või raamatukokku pistad, siis kohe sured – aga ma ei surnud siiani ja ei kavatse ka edaspidi surra.
Ja ausalt öeldes ma pigem suren, kui kolin surmani virtuaalsusse, mida kontrollivad poolpeeretajatest faktikontrollijad, tehisintellektist FB vangivalvurid, kari palgalisi võrgukoputajaid ja nuhke ja muid isehakanud tsensoreid ja käteväänajaid, kusjuures keegi neist ei tegutse Eesti Vabariigi seaduste raames.
Virtuaalsuses ei valitse mitte loodusseadused ja Eesti Vabariigi seadused, vaid soroslaste omasooiharad luulud, mingid lollid Pariisi kommuuni standardid, feministlik jampsimine, sotsialistlik tagakiusamine ja globalistlik ajupesu. Virtuaalsus on inimsuse vastaste kurjategijate loodud, täielikult lurjuste kontrolli all ja selle eesmärk on inimkonna nõdrameelseteks orjadeks muutmine. Tegelikkuses pole see eesmärk sugugi nii lihtsalt saavutatav, takistavad seadused, perekond, kultuuritraditsioonid ja ka gravitatsioon.
Virtuaalsus on tõe- ja käteväänamiskeskkond, mis on loodud hargmaiste korporatsioonide, luureorganisatsioonide ja muude kaabakatest vandenõulaste alatu sobingu tulemusel. Alguses meelitati inimesi võrku alatute nõksudega, seal levitasid luurajad pornograafiat ja piraatlikku meelelahutust – mingi osa inimesi koliski võrku.
Seejärel lisati võrku ka normaalsete inimeste jaoks vajalikke teenuseid: raamatupoed, uudiste portaalid, internetipangad ja muu sarnane. Ometi jäi virtuaalsuse kõrval alles ka tegelikkus, raamatupoed, pangad ja paberlehed ei kadunud ära. Nüüd oleme jõudnud siiani, kus virtuaalsus on jõudu kogunud ja asunud hävitama oma põhilist konkurenti – reaalsust.
Suure lähtestamise entusiastide ja uue maailmakorra kehtestajate jaoks on virtuaalsus ülimalt tõhus tööriist. Uue suure ülemaailmse Gulagi ehitamiseks pole keegi suutnud midagi paremat välja mõelda. Virtuaalsus on odav, täielikult kontrollitav ja üleilmne. Kui tegelikkuses on alati paar konkureerivat ettevõtet, näiteks Pepsi ja Coca, ning autofirmasid on veelgi rohkem, siis võrgus on ainult feispukk ja kuugel.
Hetkel virtuaalsuses toimivat alternatiivi ja konkurentsi ei ole. Ja tekkivaid alternatiive rünnatakse ja takistatakse kõigi vahenditega – alternatiividele ei võimaldata serveriteenust, neile pole võimalik globaalset vahendajate abil raha üle kanda jne. Vaadake, mis juhtus Parler-nimelise konservatiivse ja sõnavabadust tagava sotsiaalvõrgu üritusega, viimati kui ma Parlerist kuulsin, üritasid nad leida serveriteenust Venemaalt – kõik muud võimalused olid neile üleöö suletud.
Ma mingit roosilist väljavaadet virtuaalsuses ei näe, torujupi ostmiseks on see ebamugav ja närvesööv, natukenegi mitmekesisema info kaevamiseks tuleb teha meeletult ränka tööd ja kui sa seda tehe ei viitsi või ei oska, vaatab sulle igat poolt vastu Kaja Kallase viril lõust ja aetakse mingit võigast mürgisüsti agitatsiooni näost välja.
Ma hoiatan teid virtuaalsuse eest – see on mädasoo, hukatus, sõna otseses mõttes nõdrameelsus, vandenõu ja häving. Nutidementus on juba olemas, siiani oli see pigem nooremate ja rumalamate haigus, aga nüüd, kus meid kõiki reaalsusest internetti küüditatakse, ähvardab e-dementsus absoluutselt kõiki.
Mina ei ole nõus vahetama elu, tervist ja reaalsust virtuaalsete klaashelmeste vastu, isegi siis, kui mind nakkusliku vanadussurmaga ähvardatakse. Eestimaal on väga ilus loodus, hõre asustus, palju maalilisi raielanke ja väikseid puust ning väga hubaseid linnu. Hoidkem iseennast ja oma lapsi virtuaalsusest eemal, elu on miljoni vaese maal ka ilma selle õuduseta väga raske.
( : ) kivisildnik
Pärnus
4. aprillil 2021