13.05.2023
(:) kivisildnik
Meie hümni sõnad on kisendavas vastuolus niinimetatud vaenukõneseadusega, pedeseaduse, aga ka globalistliku vaimsuse ja kliimakommunismi dogmaatikaga. Osundan: “Mu isamaa, mu õnn ja rõõm… kui sa, mu isamaa… mu kallis isamaa… mu armas isamaa… mu kallis isamaa!” Kui seadustest roogitakse isa ja ema välja, siis tuleb seda teha ka hümniga, mis on ometigi üks riiklik asi ja tähtis pealegi. Mõtle, kui lapsed seda kuulevad!
Seadustes pannakse isa asemele ilmselt vanem, teine vanem, kommionu või mittesünnitanud kommionu. Mida teha hümniga? See ikka ei lähe, laulavad seal sirge näoga isast, mida ei tohi üldse olemas ollagi, taga targemaks – Jumal on ka veel sees. Taevataat võib vast esialgu jääda, kuna pole täpsustatud, mis Jumalaga täpsemalt tegemist on ja seega võib olla laul ka Allahist. Kui Allah asendada jeekimiga, siis keegi kindlasti solvub.
Mida siis panna hümni ebaseadusliku isamaa asemele? Kas immigratsioonimaa, kastraadimaa, kaevandusmaa, sõjaväebaaside maaala, homovabamu, kommunistide tallermaa, erioperatsioonilaud või globalistide eraomand ehk 15 minuti maa või lühendatult maak? Häid variante on kindlasti veel, eks ministeeriumi ametnik otsustab, sinnani tuleb aga piiks peale panna nagu roppusele.
Mina pakun, et isamaa asemele tuleb panna Kallase nimeline reservaat. Mitte et pärismaalastel oleks mingid õigused, vastupidi, õigused oleksid ainult Kallasel ja teistel samanimelistel. Ja Kaali meteoriidikraater tuleb ka nimetada Kallase-nimeliseks, et oleks selge, mis toimub ja millega see haige jama ükskord lõpeb.
Britid juba roogivad oma uue kunni juhtimisel isa piiblist ja jumalateenistusest välja (vt meie isa kes sa oled taevas), kas meie siis õiged kommunistid ei olegi? Veel kõik ei ole. Soovitan edaspidi segaduste vältimiseks kasutada kõigi riigikukutajate kohta sõna kommunist, olgu siis tegu kliimaklouni, feministi, süstimise fanaatiku, satanisti, anaalaktivisti, lääne ees lömitaja, russofiili, globalisti või massiimmigratsiooni edendaja ehk sõjaõhutajaga.
Neil on kõigil üks eesmärk: rahvusriikide hävitamine, eraomandi kaotamine, ülemaailmne revolutsioon, uue maailmakorra ehitamine, uue inimese opereerimine, totaalne türannia, tsensuur, laiade masside äratapmine ja lõputu laamendamise – see ongi kommunism. Kommunismi märgid on nii perekonna rüvetamine kui sõnavabaduse kaotamine, aga ka sõjahüsteeria ja pime progressiusk, mis enne lõi välja jõgede pööramisena, nüüd pööravad sugusid ja väänavad geene. Laibad on taga ja see näib olevat eesmärk.
See hullus on kõik esialgu isegi naljakas vaadata, kindlasti keegi on ka selle jampsimise ja terrori ja kaose poolt oma hääle andnud. Kui paljud, kes teab, hääli meil teatavasti ei loeta, aga siiski paljud, nii võib oletada. Hetkel keegi ei oska ega julge midagi öelda, varsti enam ei saa midagi öelda, sest kõik kommunistide teemad on vaenukõne paragrahvi kaitse all.
Kasutan võimalust ja saadan pikalt kõik kommunistide globaalsed, anaalsed, kliima, trans, feministlikud, süstimise, demokraatlikuks pommitamise ja õilistava massiimmigratsiini muinasjutud. Söögu savi. Koligu puu taha. Kärvaku maha.
Ma ei hakka mitte kunagi elama 15-minuti vanglas ega sööma sitikaid. Veganiks ma ka ei hakka, sest läheksin siis kärna ja kaotaksin huumorimeele ja lõpuks ka analüüsivõime. Vihkan sitikaid, armastan vabadust ja söön liha. Ja kui tahan, usun ka Jumalat ja loen klassikat, teie punane propaganda on jälk, seltsimehed kohimehed.
Söön, mida tahan, lähen, kuhu tahan, ostan, mida tahan, räägin, mida tahan ja üldse ei huvita, mida sellest arvavad mingid idioodid ja põhulõuad ja reeturid. Kunagi panevad ilmselt vangi, aga enne seda olen ma vähemalt vaba. Ja lõppude lõpuks pannakse kõik vangi, ka koeralikult ustav kontingent, kui neid just maha ei koksata. Mu meelest valmistuvad ka Tallinn ja Tartu ennast 15-minuti gulaagiks ümber formeerima.
Ma näen vaimusilmas, kuidas tulevikus, kus autod on ära võetud või nii kalliks maksustatud, et neid enam pidada ei saa. Sama on tehtud ka eluaseme ja lastega, pannakse kommunistid kammitsasse, et nad liiga kiiresti ja kaugele ei jalutaks. Seotakse jalad nöörijupiga kokku, nii et saab ainult kukesammu kaupa vaikselt koperdada. Kliimatulevik on kotijooks.
Ka jalarauad või pomm ketiga jala küljes pole võimatu. Ülikutel saab olema siis kergem pomm, ütleme 10-kilone, ja ori selle kandmiseks. Lihtinimesel kahe puudane kolakas jala otsas, see teeb 32 kilo, tundub mõistlik. Ilmselt saab vastavalt süsiniku kvoodile ja sotsiaalse krediidi skoorile siis kas jalarauad, kammitsa, pommi jala külge või pannakse sind hoopis ketiga suure kivi külge – skoori pole, süsinik on ka kinni keeratud.
Sõnavabaduse ja eraelu küsimused muutuvad teisejärguliseks, kui pole mingit vabadust ja pole ilmselt ka eriti palju elupäevi jäänud. Süüa pole, sooja ei saa ja valgust on siis, kui sind kongist välja peaks lastama. Sinna me oleme teel ja paljud on nõus kannatama mida iganes, nii Ukraina sõnavabaduse kui konnade ja siilide tervisliku toidu pärast.
Nagu ütles Rick Wiles, me võitleme sõnavabaduse eest Ukrainas ja kui me tahame midagi öelda, siis me läheme Ukrainasse ja ütleme seda seal. Lihtsam oleks muidugi volitada mõni ukrainlane enda asemel avaldusi tegema, sest sõitmine teise ilma otsa on kliimale kindel kabelimats. Midagi taolist juba Eestis toimubki, pean silmas Prima Vista kirjanduskarnevali.
Prima Vista on tuntud Tartu slavofiilide üritus, kus kunagi oli festivali programm suures osas venekeelne ja ilma eesti tõlketa. Närvi ajas, et nagu on kuskil ka riigikeel, aga Tartusse ei ole veel jõudnud. Huvi ürituse vastu kadus, ent nüüd väidab ERR, et Ukraina kirjanikud keeldusid esinemast koos Vene ja vene-juudi artistidega.
Ukrainlased ja Ukraina kirjanikud nende hulgas on ilmselgelt sõnavabaduse lainel ja sõjakuritegude vastu, sams kui meie literaadid on vene kultuuri kümblusega endale järjekordse piinliku solgiämbri kaela tõmmanud. Küüditaja Smuuli mahitamisest oli veel vähe. Kuidas näib ukrainlastele meie kirjanduspoliitika?
“Olena Huseinovas kommenteeris, et niikaua, kuni Venemaa paneb Ukrainas toime sõjakuritegusid, ei ole aktsepteeritav arutada vene kultuuriga seotud küsimusi. “Kuniks viimane Vene sõdur ei ole minu riigist lahkunud, on ainus võimalik rahvusvaheline aruteluteema see, kuidas peatada Venemaa sõjakuriteod.””
Kogu seda jama ja rahvusvahelist skandaali ei oleks olnud, kui literaadid oleks keskendunud põhiseaduslikule eesti kultuurile, eesti kultuur ei solva ukrainlasi ja ei tapa neid tööstuslikus koguses. Natuke pappi ehk läheb raha kõrvale, aga eks prokuratuur siis neid Lehtme asju uurib, nii nagu alguses plaanis ei olnud, aga pärast oli ikkagi väga vaja ja tuli ära teha.
Ühesõnaga, kogu see nõdrameelne jant on ära tüüdanud. Vali Sven Sildnik riigikokku ja vali paberil. Maha kommunistid! Vali terve talupojamõistus! Vali elu!
( : ) kivisildnik
Endises metsavendade baaslaagris
Pärnumaal 13.05.2023