11.07.2020
Monumendi kavand.
Konstantin Pätsi personaalküsimuses näib valitsevat peataolek, kaagutatakse kanakarjana ja üritatakse mingit jõledat monumenti püsti ajada. Mille eest? Mis alusel? Olen kuulanud tundide viisi ajaloolaste loenguid Pätsi elust ja tegevusest, veeretavad nagu tulist kartulit suus ja see on veel mõistlik jutt. Kuulake ERR arhiivist “Eesti Loo” Pätsi teemalisi saateid.
Muud jama ei ole üldse mõtet lugeda, põhimõtteliselt on kõik ära öeldud William Tomingase raamatus “Vaikiv ajastu Eestis”, Eesti Ajaloo Instituut, New York, 1961. Kes ei jõua vaimunõtruse tõttu poolt tuhandet lehekülge seostatud teksti läbi närida, sellele anname lihtsamat lugemist, osundan:
Ҥ 232. Riigireetmine
Eesti Vabariigi kodaniku poolt välisriigi, välisriigi organisatsiooni, välismaalase või välisriigi ülesandel tegutseva isiku abistamise eest Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse vastu suunatud vägivallata tegevuses või riigisaladuseks tunnistatud teabe või Eestile välislepingu alusel edastatud välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni salastatud teabe kogumise eest selle edastamise eesmärgil või selle edastamise eest välisriigile, välisriigi organisatsioonile, välismaalasele või välisriigi ülesandel tegutsevale isikule – karistatakse kolme- kuni viieteistaastase vangistusega.”
Karistusseadustik ei räägi midagi ausamba püstitamisest riigi reetmise eest, otse vastupidi, vangi tuleb panna ja jutul lõpp. Ma ei hakka juristidega vaidlema, kas Päts tuleks süüdi mõista tema enda diktatuuri seaduste või vene okupatsiooni seaduste järgi, viimasel juhul oleks mahalaskmine kindel. Igatahes ausambale ei viita ka need jõledad seadused.
Üks kaalukamaid argumente, mis Pätsi tallalakkujad oskavad ette tuua, on tema tegevus Eesti riigi loomisel. Osalemine Eesti riigi loomisel, mida ta mõistagi ei teinud üksi, kaaluks justkui üles ainuisikulise türannina riigi reetmise. Vaat kus mõttehiiglased! Siis võiks iga ema enda sünnitatud lapse kahekümnendal sünnipäeval karistamatult maha tappa ja veel Aasta Ema tiitligi ära teenida. Täpselt sama loogika.
Lapse sünnitamine ei tee lapse tapmisest auväärset ja monumendi väärilist tegevust, see ei ole minu arvamus, see on loogika ja see on moraal, ehk on see ka juura, seaduseväänajaid ei või muidugi iial teada. Igal juhul seame me reetur Pätsile, kelle ohvrite arv on loendamatu, ausambaid püstitades ohtu peaaegu kõik.
Kui nii, siis võivad emad tappa oma lapsi, metsamehed põletada enda istutatud metsi ja ehitaja pista punase kuke räästasse igale majale, mille seina nad on kasvõi üheainsa tellise ladunud – ja ka hambaarst võib välja lüüa su hambad, kui ta on neid ravinud. Loogiline? Loogiline, muidugi loogiline. Koristaja võib su kontori nurka kükitada ja sinna mustust teha jne jne.
Psühholoogiliselt ma muidugi mõistan reeturile ausamba püstitamist. Euroreeturite, globalistidele allhanget tegevaid orjahingede, näruseid kultuuriimperialistide, idanaabri mõjuagentide ja peotäie erakapitali eest oma hinge maha müünud isikute puudust Eesti Vabariigis ei ole. Nende lojuste seisukohalt on Päts kolleeg, suur eeskuju ja ajalooline pretsedent.
Umbes nii, et kui Kalevipoeg vägistas Saarepiiga ja mõrvas Soome sepa poja, siis võin mina ka. Ei või! Kain lõi Abeli kasti, aga sina ei tohi tappa, see on ühemõtteliselt selge. Teiselt poolt on meie kollektiivses teadvuses väga vähe suurmehi, mitte et suurust ei oleks, lihtsalt mälu ei ole.
Milleks takelduda mingisse väärastunud presidendinässi, kui meil on Tammsaare, Under ja Juhan Liiv? Meil on Peeter Allik, meil on Sooster ja Tõnis Vint. Meil on Priit Pärn, mis Pätsi on vaja nende geeniuste ja suurvaimude kõrvale? Meil on Jaago, Lurich ja Baruto. Minule sellest piisab. Kui teil on nii halb maitse ja nii madal moraal ja nii nõrk kultuuriteadvus ja olematu väärikus, siis minge …
Kui meil on üldse midagi, siis on see võrratu loodus, kaunis emakeel, väärikas kultuur. Me ei pea sonkima lurjusliku poliitika põhjamudas. Mida see meile annab? Mida on meil reetur Pätsilt õppida, mida me ei saaks õppida Paetilt, Mihkelsonilt, Ossinovskilt või Laarilt? Kellelgi ei ole aga siiani tulnud pähe püstitada Ossinovskile ausammast Eesti riigi inimvaenulikuks düstoopiaks tembeldamise eest. Veel ei ole.
Ma näen siin hämmastavat sarnasust Ameerikas toimuvaga, kus dekadentlik eliit ja pimedad massid on langenud põlvili mingi narkokujategija ja rasedat tema enda kodus relvaga kõhtu sihtinud röövli ette. Jeesuse ajal eelistati ka Jumala pojale mingit bandiiti, aga ikkagi. Kui juba õudset kurjategijat nii väga vaja on, siis pandagu Estonia taha Ustimenko või Romeo Kalda peakuju, kannibal Hänni on ka väga hea variant – sõi taksojuhil pe***e tagant ära. Ei tohi unustada ka Kilingi-Nõmme lastevägistajat, kes oma ohvrid ahjus ära põletas.
Ehk Päts siiski ei ole meie ajaloo kõige võikam tegelane? Reetur on väga lahja valik, pealegi meil on palju küüditajaid, hävituspataljoni mõrtsukaid ja KGB piinajaid, kelle nimed on teenimatult unustatud, kõigi pead teatri taha riiulile ritta nagu rooma keisrite büstid Vatikani muuseumis – ega nendest lõustadest puudust ei ole. Vassili Riis, Boris Kumm, Andrei Murro, Rudolf James jpt
Kui ilmtingimata on vaja jäädvustada mõne vabamüürlase mälestust, siis ma pakun Eduard Hubelit, kes on tuntud varjunime Mait Metsanurk all, oli selline kirjanik, koolis õpetati tema raamatut “Ümera jõel” – võimas õiglasest võõravihast kantud teos. Kui kommunistid oskaksid lugeda, võiks neid rõõmustada Hubeli Viktor Kingissepa elust ja surmast inspireetitud romaan “Nimetu haud”.
Aga nii palju kui mina mäletan, on juba üheksakümnendatest meile õpetatud, et minevikus ei maksa urgitseda ja eluga tuleb edasi minna. Läheme siis parem edasi, ikka pikkade hüpetega helge tuleviku poole ja püstitame monumendi sellele tublile Tartu Ülikooli tsensorile, kes Hiina riiki kritiseeriva artikli maha võttis. Venemaa ees lömitamine on läbitud etapp, Hiinale pugemine on tulevik.
Igal juhul on Pätsi ja monumendi asjad läbimõtlemata, leiaks väärikama, aga leiaks ka alatuma, kindlasti leiaks palju ilusama. Miks mitte mõne eesti supermodelli mälestussammas – Karmen Kassi panust ei ole kaugeltki piisavalt tunnustatud ja ka Georg Karl Julius Hackenschmidt oli võrratult kaunis. Looduse ilu inimeses ei tohiks ka kõige paadunumat satanisti häirida.
( : ) kivisildnik
10.07.2020
Pärnus, vandenõulaste siseringis