18.07.2020
Suur projekt vajab tarvikuid ja riistvara, selle loomiseks saab snitti võtta vanadelt meistritelt.
Ühelt poolt on muidugi õige väita, et kui riigil ei ole raha inimeste hammaste parandamiseks ja sünnitusmajade käigus hoidmiseks, siis on nn soovahetuskulude haigekassale kaela määrimine lihtsalt ebaõiglane, ebainimlik ja julm. Ometi kodanik Pakosta raiub nagu rauda, et peab, ja ma kaldun teda toetama, sest vaadates suuremat pilti on see igati ok idee.
Kunagi lugesin sellest, et muistsel ajal kaalusid britid täiesti tõsiselt lisaks Thomas Moruse neljaks raiumisele ka tema kohitsemist, oli üks selline ebameeldiv inimene – katoliiklane, hilisem pühak. Aga isegi poolkiviaegsed britid ei olnud nii elajalikud, et ropu suuga literaadil munad maha võtta ning Morus tehti lihtsalt pea jagu lühemaks.
Sellepärast toetangi. Laste keemilist kastreerimist ma muidugi pean ilmselgeks sigaduseks, tatikatele tuleb vastu kõrvu anda, sellest piisab, aga täiskasvanute suhtes tuleb seda julma karistust rakendada täie rangusega. Kui oled vasakpoolne, liberaalne, natuke totakas ja ajupestud pealegi, munad maha. See on õiglane, halvad geenid on julgeolekurisk.
Ma olen kindlalt veendunud, et sooäramuutmine on projekt, mis huvitab nii konservatiive kui pooletoobiseid maailmaparandajaid, nii rahvuslasi kui globaliste, mõistagi sobib see ka ökoklounidele ja kliimaullikestele – see on ainus teadaolev eesti rahvast ühendav idee. Ükski vaimselt stabiilne ja rahvuslikult meelestatud isik ju ennast kohitsema ei hakka ja kui hakkab, siis olgu Allah talle armuline, vähemalt ei sigi enam.
Mina olen halb inimene, kurjuse kehastus – ometi pole mina seda kohitsemise kampaaniat välja mõelnud, kadedaks teeb, aga pean oma raske saatusega leppima, solvumise alla neelama ja kohitsemisprojekti ikkagi toetama. Midagi satanistlikumat on raske ettegi kujutada, see on puhta kurjuse kvintessents. Ent see kurjus tabab ainult neid, kes on ränga karistuse ära teeninud.
Mind see ei puuduta, sind see ei puuduta, ühtegi minu sõpra ega tuttavat see ei puududa – las minna kahesajaga. Kulu muidugi on, aga kas riigi- ja sooreeturite vanglas pidamine on odavam? Kui ongi, siis eluaegset kõigile anda ei saa – sooäramuutmise järgne ravimisõltuvus on aga igavene ja toob kaasa kuhjuvaid tervisehädasid.
Sisuliselt on Pakosta projekti näol tegemist minu poliitiliste vaenlaste lõputu piinamisega, seaduse järgi seda kellelegi teha ei tohiks, õnneks nad ise nii kangesti tahavad. Toetan kahel käel. Riigi tugi on antud juhul väga tähtis, sest enamus vasakliberaale on vaesed ega saa ennast omal jõul kohitsetud, kindlasti tuleb aidata.
Ma arvan, et sotsminister Kiigelgi poleks midagi selle vastu, kui riigi raha feministidelt ja homopropagandistidelt ära võtta ja anda tõeliste kannatavatele mere- ja maahädalistele soo äramuutmiseks. See oleks ju mistahes sotsialismi õpetuse järgi õilis ja minu arvates neile kõigile paras.
Feministid, inimõiguslased, vasakajakirjanikud ja homoseksualistid peaks selle otsuse peale olema täielikus sillas – kas pole hea mõte? Ekreiidid saaks jälle vastu päid ja jalgu ja teie saaksite teha midagi veelgi liberaalsemat ja jubedamat, kas ma pole teie asja hästi edasi ajanud, tolgused? Kas ma nüüd saan oma raamatut Tartu kirjanike majas pedofiilse jänese märgi all esitleda?
Ei maksa selle haigekassa raha pärast närvi minna, Eesti meditsiin on niikuinii kõige raskemini kättesaadav Euroopas, seega me ajame siin Euroopa kõige raskemini kättesaadava kastreerimise projekti. Jälle piinamine, ühelt poolt nagu saaks soo riigi raha eest ära muuta, aga tegelikkuses laku panni ja oota aastakümneid järjekorras. Kannatused, ainult kannatused.
Pealegi on meil ikkagi kuskil 20% isikkoosseisu, kellel pole haigekassaga mingit tegemist, kõik need vabakutselised, nimekirjast kustutatud pikaajalised töötud ja lihtsalt vaesed väikeettevõtjad, ja kes kõik. Ühiskonna kõige nõrgemat osa see kohitsemise projekt niikuinii ei puuduta, las ennast täis õginud parasiidid kannatavad, kellel neist kahju on?
Kujutagem nüüd kõik üheskoos ette, mis hakkab juhtuma, kui me Pakostaga oma projekti täistuuridel käima lükkama. Ajakirjandus kiidab takka nagu loom, vasakintelligents näitab isiklikku eeskuju ja niigi peast soojad kodanikud lasevad ennast massiliselt kastreerida – kuidas kõlab nüüd laulupidu? Nagu Farinellide orkaan – milline esteetiline elamus, juba selle nimel maksab pingutada.
Ehk on see eesti mandunud kultuuri ainus väljapääs, kes teab. Siin saame kastreerimise vastastele juba põhiseaduse preambuliga silme vahele valada. Seda ühelt poolt, teiselt poolt aga on raha haigekassas vähe, haigeid aga palju, suurem osa neist tahab elada. Keemilise ja kirurgilise kastreerimise järel vajavad kohitsetud massid aga pidevat putitamist ja tohterdamist.
Enesetapu sooritavad neist siiski väga vähesed, paha olla on aga rõhuval enamusel. Tee nüüd sa haigekassas mis tahad, jätad tavahaiged ravimata, siis need hakkavad kiunuma ja eelistatud vähemust vihkama. Kui aga keskendud traditsiooniliste haiguste ravile, siis lagunevad väga austatud farinellid koost. Kahvel, tee mis tahad, ikka on tubli tulemus. Asjad saavad selgemaks, süsteemi dementsus ja inimvaenulikkus joonistub nii ehk teisiti paremini välja.
See osa meie kodanikest, kelle kultuuriline, loogiline, moraalne ja seksuaalne selgroog on nõrk ja vaimne imuunsusüsteem on olematu, peab niikuinii hukkuma, teeme selle asja neile kiiremaks ja valusamaks. Lisaks vabastame nad bioloogilise paljunemise koormavast ülesandest. Las möllavad 24/7 ööklubis, mis meil selle vastu saab olla, uksed võiks muidugi turvalisuse kaalutlustel väljastpoolt lukku panna.
Minu mõttekäik ehk ei pruugi kõigile meeldida, aga kui me kõik koos oleme otsustanud, et me ei sõdi enam kaevikustes, vaid kuidagi teisiti, sõdime siis keemilise kastreerimisrelvaga, peaasi et vaenlane saab hävitatud, kõik muu on kõrvalise tähtsusega detailid.
( : ) kivisildnik
17.07.2020
Pärnus, tagasi vandenõulaste lõbusas seltskonnas
