09.12.2023
(:) kivisildnik
Olümpialiikumine olevat kunagi olnud rahuideaalist kantud, meenub midagi taolist, lehes kirjutati. Äsja andis olümpiakomitee teada, et Vene ja Valgevene sportlased võivad Pariisi olümpial hüpata ja karata, ei tohi aga kasutada agressorriikide sümboolikat, lippu, vappi ega hümni. Sellised kindlad põhimõtted siis spordimaailmas.
Aated on muutunud voolujoonelisemaks, nagu ütleb klassik, tegemist on hästi treneeritud südametunnistuse juhtumiga. Rahuideaalist ja ideaalidest üldse on asi kaugel, aga oma loogika on siin siiski olemas. Kui Pariis ja muud Euroopa linnad on avatud islamistidele, mõõdukatele pealõikajatele ja kõikvõimalikele kalifaadi- ja hamasimeelsetele mugavuspagulastele, kuidas sa saad venelast keelata? Poleks võrdne kohtlemine, teadagi.
Pealegi on ameeriklased oma oopiumi- ja naftasõnadega pea alati staadionile lastud, eks ole. Tõsi küll, neil on lubatud medaleid vastu võtta tähelipu all. Aga täiesti mõttetu on anda ülevaadet või otsida mõistuslikku alust selles, kes olümpiale on lastud ja keda ei ole. Hiina on hea näide riigist, mis vastab kõigile olümpiastandarditele nii sõnavabaduse kui muude uiguuride ja tiibetite osas.
Sõnavabadusega on meil ka nii nagu ta on, õnneks pole meil uiguure ja kottida tuleb parema puudumisel konservatiive, kristlasi, isamaalisi muusikuid, sünde uurivat rahvastikuteadlast ja kliimahullust argumenteeritult ja teaduslikult eitavat turbateadlast. Selle peale ütlen ma, et Eestil pole olümpiale asja, juba ainult selle lolli e-valimiste pärast. Ei ole demokraatlik riik, eriti pärast kaporatuuri riigipööret.
Meiesuguste koht on homo- ja transolümpial ning kuldsete tähekestega ehitud vikerlipu kaitsva tiiva all. Kui ma oleksin olümpiakomitee ja mulle makstaks Vene poliitika mahitamise eest, siis ma vähemalt paneksin kõik need vandid vikerlipu all võistlema ja hümni asemel mõnd vikerviisi veeretama, näiteks midagi demokraatliku loomingulise kollektiivi Queen repertuaarist, ehk see lugu, kus mehed laualavad naisteriietes, et nad tahavad murda vabaks.
See sobiks. Kui arendada seda oma lipu all võistlemise keeldu head mõtet edasi, siis võiks ka kaubanduspiirangud Venemaaga muuta leebemaks – ei tohi kaubelda rublades ja kaupadel ei tohi olla venekeelseid silte pakendil, panna viinapudelile olümparõngad peale ja müü nii palju kui hing ihaldab.
Ja veelgi enam teemasse süvenedes, teen ettepaneku lubada Vene tankidel siseneda vabalt valitud riikidesse, aga seda tingimusel, et nad ei tee seda Vene lipu all, vaid joonistavad soomustehnikale Z-tähe asemele värvilised rõngad, ikkagi vikerrõõmu rõngad, kui nii võtta. Miks mitte üks retke püreneedesse, aga kõigile sobiva sümboolikaga ja Queeni muusika saatel.
Kes siis ei tahaks ennast ühel või teisel kombel vabaks murda. Kujutan vaimusilmas elavalt ette pilti, kuidas kahe käekellaga Vene soldat heiskab riigipäevahoone varemetele olümpialipu ja ümiseb sinna juurde mõnd populaarset homomeloodiat.
Ei taha ära sõnada, aga lihtsat seline kujutlus tekkis. Riigipäevahoone suhtes ei ole kõik veel otsustatud, aga ameerika kaitseminister just rääkis sellest, et kui idarindel jätkuvad käimasolevad ning igati ootuspärased arengud, siis läheb ka Gruusia, veel üht-teist ja väga tõenäoliselt takkaotsa ka Baltikum. Meil Igor Taroga on selle kohta kindel eriarvamus.
Kui toimuvat üldistada, siis jõuame lääne mandumise teemani ja siin pole muud kui põlglikult sülitada. Mida on meil nende degenerantide, hamasnikute, limukate ja olümpasangaritega tegemist? Mitte midagi, euroliidust välja astuda, kogu pull unustada ja alustada Eesti riigi ülesehitamist demograafilise augu äärele.
Olümpia on väike kaotus, kurb on see, et tegelikult on kõik kadunud ja mitte kadunud iseenesest ja juhuslikult, vaid kaotatud sihikindla õõnestustöö ja teadliku reetmise tulemusel. Tsivilisatsioon on reedetud. Kultuur on reedetud. Nad on surma poole üle läinud, kõik ellujäämiseks vajalik on hävitatud või hävitamisel.
Kultuur ja demokraatia on hävitatud, energeetika ja põllumajandus on hävitamisel. Nad nimetavad seda laastamist planeedi päästmiseks ja rohepöördeks, mõistagi nad valetavad jne jne. Ilma olümpiata saab elada, ilma elektrita ja ilma toiduta ei ole see lihtsalt võimalik. Loodame, et see talv tuleb soe ja rohekahjuritest puretud elektrivõrk ei kuku ülekoormuse all kokku.
Olümpia paistab silma oma kohevate sulgede pärast. Kõige muu sarnasega oleme juba harjunud, näiteks venekeelne Eesti putinistlik meedia, idaäridesse mähkunud peaminister ja kõikvõimalikud tolgustest kisakõrid, alates äärmuslikest feministidest ja lõpetades Hamasi ja kalifaadi fännidega.
Nõrgad ja lollid peavad surema, see on loodusseadus. Degenereerunud lääs ei suuda pikemas perspektiivis püsima jääda, see on lõpetatud projekt. Millal homoparaad kalifaadiks üle läheb, seda me ei tea, aga ta läheb, juhul muidugi, kui mõned tankid olümpia lipu all sellest haigest porukast juhtumiseviisi üle ei sõida, ükskõik millise kaugeltnurga barbaririigi sõjamasinatega siis tegu ka ei oleks.
Loodus ei salli tühja kohta. Kui sul omal ei ole põhimõtteid, jõudu ja ambitsioone, siis kellelegi teisel kindlasti on. Nõrgad haiged ja vanad tsivilisatsioonid süüakse ära. Kui nõrkus hakkab välja paistma, siis on juba hilja. Ja lääne nõrkus paistab kaugele. Euroopa toodab aastas vähem mürske kui Ukraina ühes kuuga ära kulutab.
Selles mõttes on nii rahuideaal kui ka selle väljendus olümpiamängude näol niikuinii aegunud ja kohatu. Oleme pöördumas barbaarsusse, tapatalgutesse ja ilmselt tuleb ka kolmas ilmasõda. Sul ei ole rahu, kui sul pole malakat, millega oma rahu kaitsta. Hetkel oleme me olukorras, kus me ei jõua endale malakat ostagi, rääkimata sellega vehkimisest. Vehkimine võib solvata.
Hale ja väärastunud jant on kõik see teie olümpia, invaolümpia, lollide olümpia, klounide olümpia – võib korralda üleilmse nõrkade olümpia 24/7, aga see ei tee jõudu olematuks. Otse vastupidi, kurjuse jõud saavad nõrkusest ainult hoogu juurde ja seda me näme nii ühel kui teisel rindel. Selles meeleheitlikus olukorras tuleb valida Sven Sildnik riigikokku. Vali paberil, vali elu!
( : ) kivisildnik
Keilas 9.12.2023