Tänase essee teemaks on lurjused, kaabakad ja haledad närukaelad ning me üritame kirjeldada ühiskonda, mida juhivad, suunavad ja ekspluateerivad südametunnistuseta jätised. Halbu inimesi on tavaks minetada erialaste terminitega – eesti keeles on nendeks terminiteks muude värvikate ja igihaljaste sõnade kõrval eelkõige ja ilmtingimata lurjused, kaabakad ja närukaelad.
Ma jätan kõrvale lupardid, võlaroad ja pasatskid kui esitavad või pehmendavad vägisõnad. Ka moraalsed värdjad on kindlama sisuta vasakretoorika, mis hetkel on käibelt kadunud, sest uuskommunistid on ehmunult vait ja ainult ohivad nurgas. On selge, et terminoloogia vajab täpsustamist idamõrva skandaali valguses, kus massimõrva on demagoogiliselt hakatud kirjeldama moraaliküsimusena.
Massimõrv ei ole moraali küsimus. Massimõrv on kuritegu. Kohutav ja inimsusevastane kuritegu, millele on raske leida võrdset. Konkurentsis on ainult kannibalism, organikaubandus ja satanistlik pedofiilia. Massimõrva kaasosaline on ise samuti kuriteo kaasosaline. Kuriteo kaasosalise toetajad ja varjajad on samuti massimõrva kaasosalised.
Kes valetab, see varastab ja idamõrva rahastab, nii võiks kokku võtta olukorra, milles meil on au kopitada. Ühesõnaga va peaministril on käed õlgadeni verised. Ta on idamõrvariga äri teinud, seda alatut mahhinatsiooni varjanud, mõrva rahastamise kohta valetanud ja eriti lollilt ning korduvalt valetamisega vahele jäänud.
Häbi-häbi! Kui keegi annab kellelegi kolmanda isiku tapmiseks hunniku raha, siis on see palgamõrva tellimine. Igal juhul on raha juba mõrvarile üle kantud. Tõsi, ilmselt ei ole sellele roimarile öeldud keda tappa, talle on jäetud vaba valik, demokraatia on selline. Aga keegi on juba tapetud ja keegi tapetakse kindlasti veel, ohvreid on sadu tuhandeid.
Ausa ja Ukrainat toetava naiskodanikuna on esinenud halb inimene. Halb inimene on paljastatud, faktid on päevavalgele toodud ja mis on juhtunud edasi? Mitte midagi. Me saame siinkohal rääkida juba parlamentaarsest idamõrvast, riiklikust idamõrvast, mõistagi eelkõige süvariiklikust idamõrvast, sest jõustruktuurid ei ole olnud oma ülesannete kõrgusel ja üldrahvalikust idamõrvast.
Ajakirjandusel õnneks siiski fekaal keeb, see on suur asi ja siinkohal tuleb tänada kampaania korraldajaid, rahastajaid ja läbiviijaid. Õiget olendit kotite, asja eest sahistate sulgi, valu idareitele. Küsitlustega on nii ja naa, kaks kolmandikku küll pooldab tagasiastumist, aga mõne küsitluse järgi on peaminister siiski kõige populaarsem võimalik peaminister. Kas see saab ikka olla ainult kurja küsija alatu sepitsus?
See ei ole ainult korrumpeerunud eliidi projekt. Õõvastava olukorrani on viinud siiski ka teatav hulk paberhääli, nii et rahvas ise on ikkagi ka sellese idaverevalamisse segatud ja täiesti otseselt. Usaldasid lurjuseid ja kaabakaid, oled ikka ise ka paras oinas ja seapeet. Mõrvar lollusest või kurjusest, vahet pole, tulemus on sama. Võta vastutus ja ära enam kunagi vali.
Mina võtaks sellistelt üldse valimisõiguse ära mõneks ajaks, näiteks maailmasõja lõpuni. Idamõrvaritel ei ole asja Eesti Vabariigi valimiskasti juurde, see pole sul parask. Nüüd oleme olukorras, kus peaminister teeb idamõrvaasja, koalitsioon ei uputa teda peldikusse ja märatsev rahvamass ei põleta viinapoode tuhaks. Rahulolematust muidugi on, aga kuna see rahulolematus ei vii tegudeni ega muuda olukorda kriminaalsest normaalseks, siis on ta pehmelt öeldes kasutu.
Jah, Pika Hermanni otsas lehvib endiselt sinimustvalge lipp, aga sinine tähendab nüüd lurjust, valge kaabakat ja must närukaela, kolm lõvi vabariigi vapil sümboliseerivat kolme jätist, ilmselt siis kolme koalitsiooniparteid või ka nende ninamehi, kes teab, mis vapi kunstnikul täpsemalt meeles mõlkus. Igal juhul on idamõrvarlus totaalne ja pandeemiline.
Mul on au olla opositsiooni poolel. Olen mis ma olen, aga vähemalt mõrtsukas ma ei ole ja ei ole ma ka mõrvarite kaasosaline ega nende õigustaja või rahastaja. Minu häält nad ei ole saanud. Raha ka ei saa. Mõistagi ei saa siis ka mina verise raha pööritamisest miljonitesse ulatuvat kasumit, mis teha. Palee ehitamine lükkub mõneks ajaks edasi.
Ei teagi, kuhu ehitada, eelistaksin vaadet vanglale, kus istuvad idamõrvarid ja nende kaasosalised, rahastajad, õigustajad ja mahitajad, koos juhtivate valimispetistega. Vaatad – teise korruse kuuendas aknas on õhtul helesinine kuma, küllap peaminister vaatab “Aktuaalset kaamerat” ja joob teed. Tähendab vangla pole veel puruks pommitatud.
Palee ehitus võib oodata, ega enne sõda ei olegi väga arukas kinnisvarasse investeerida, tuleb paigutada vahendid väärisõllesse ja haugifileesse. Tuleb rõõmu tunda vaimsetest väärtustest ja teadmistest. Hea on teada, et keegi ei pea meid sundsüstinud režiimi enam toredate inimeste hedusele ja õitsengule orienteeritud heategevuslikuks organisatsiooniks. Maskid on langenud. Türaki!
Heategevuslikud organisatsioonid ei rahast sõda, kus tapetakse inimesi, muude hulgas ka väikeseid lapsi ja lemmikloomi, kellest keskkonnateadlikel kodanikel on kõige rohkem kahju. Alatid sepitsused on päevavalgele tulnud, mustus on pinnale tõusnud ja haiseb väljakannatamatut. Ka välismaa lehed kirjutavad ja põlastavad, selline väike Eesti, selline ministrireo.
Me näeme kuritegu, me näeme massimõrva rahastamist ja me räägime moraalist. Tule taevas appi! Kas me oleme idioodid? Jah, me oleme kliinilised idioodid. Me vajame ravi, Konstantin Pätsil oli õigus – rahvas on haige. Eelkõige on muidugi haiged rahvasaadikud ja isamaa emad, sest nad ei lõika peaministrit nüri noaga õhukesteks seibideks ja ei sööda ilma soolata kährikutele.
Kõik, kelle võimuses on kurjategijad vastutusele võtta, ei ole seda teinud, ajakirjandus seekord küll mingil müstilisel põhjusel välja arvatud, aga ajakirjandus tõesti leiab väga harva kellegi, kes on veel müüdavam ja alatum kui ta ise – seda kuldset võimalust on hästi kasutatud, vaevalt et midagi taolist juhtub kaks korda elus.
Läänemerel tuleb mingi vene rünnaku tõrjumise suurõppus. Hea, väga on vaja tõrjuda, aga tuleb tõrjuda ka rahapesu, rahapesijaid, rahapesijate kaasosalisi ja varjajaid, sanktsioonidest möödahiilimisi ja muid ilmselgeid idasigadusi. Kuidas see sõda siis käib? NATO pommitab vante ja meie saadame neile samal ajal kümnete miljonite eest roostes plekki ja muud head paremat. Rekakolonnid teele, marss!
Aga kui mõni reka läheb põlema, siis ju peaministri äri kukub kivina hävingusse ja kas selle kahju maksumaksja ja valija üldse jõuavadki kinni maksta, ehk on ka pank põlema pistetud, lõõmab heleda leegiga? Ja raha enam pole. Üldse ei ole. Kes teab?
Või on tehtud uus suur digivaluuta, mis Venemaal üldse kõvakettalt ära kustub? Kuidas sa siis kuurile katuse peale saad? Väljapääsmatu olukord. Ehk need õppused siiski keelatakse ära, peaministri määrusega või kuidagi nii, igaks juhuks. Mine emahane tea. Vene piiri ju kuidagi kinni ei saa, on vaja, et oleks perekondlikule transiidile avatud. Õige küll.
Et sellele vedelale ja verisele väljaheitele lõpp teha, vali Sven Sildnik riigikokku. Idaärikad tapavad su oma kasumi nimel varem või hiljem maha. See on alles algus. Vali paberil, vali elu!
( : ) kivisildnik
Sanga talus 09.09.2023