26.10.2024
(:) kivisildnik
Õhus on püssirohu, vere ja valge fosfori haisu. Lämmatab, ei lase hingata. Kõik märgid viitavad sellele, et tuleb suuremat sorti soolikates sonkimine ja teades meie verejanulise nomenklatuuri kiskjalikke instinkte, oleme me igas ennetavas kallaletungis esirinnas. Me hakkame esimese uduse vihje peale põlvili suruma ja kõrvuni maa sisse tampima – kes kinni ei jää, saab kinni löödud. See on ju enesestmõistetav.
Kui totaalne sõda oleks Eesti presidentide, ogarate tädide ja karvaste sõjatöösturite otsustada, siis lehviks sinimustvalge juba ammu nii Buenos Airese kui Kuala Lumpuri varemete kohal. Paraku on ka kõige isukamalt rahvaste vangla ülema taldu lakkuval vasallil vähe pomme ja null sõnaõigust. Meie käest ei küsita. Meile öeldakse kui vaja ja kellele ja millega. Ennastohverdav eestimaalane küsib: miks ei ole juba antud vastavaid korraldusi?
Rusikad sügelevad, selge see. Veel veidi kannatust, ilmselt on juba kõik korraldatud ja käsuliin suitseb katkematust eriti salajase info tulvast, meie lihtsalt ei tea seda, ei peagi teadma. See et päevalehed hommikul ei kirjutanud, ei tähenda midagi. Õhtu on hommikust targem. Väikeste ja suurte piibli prohvetite ajal ei olnud ajalehti veel leiutatudki, aga ikkagi oli neid, kes nägid ette tulevikus eesootavaid sündmusi – Hesekieli, Tanieli, Habakuki, Järva Jaani ja Karl Reitsi nimed on ka ateistidele tuntud.
Aga isegi sellest, millest tohib kirjutada, võib välja lugeda mõndagi lohutavat. Kohtus meil president va Karise isanda NATO peasekretäriga: „Me oleme leppinud kokku, et Ukraina tee NATO-sse on pöördumatu. Loomulik samm oleks esitada Ukrainale ametlik kutse liituda alliansiga,” lausus tema kõrgeausus. Seega on kokkulepe olemas, kes leppisid, milles ja millal, kas see on üldse oluline? Kui sõjardid teevad kokkuleppeid, siis ei puutu need kartulikaubandusse mitte mingil kombel. Me liitume Ukraina sõjaga, see on jutu mõte.
Me ei vaja bürokraatlikke nüansse, kõrvalisi detaile ja kasutut infomüra. Oluline on see, et kohe hakkab pihta. Ei käi NATO sõjajumalad Tallinas kaunist vanalinna ja tšeburekke nautimas – siin pole ju globaalsele eliidile sobilikke bordellegi. Kui nii kõrge aukandja tuleb Eestisse, siis on teda ilmselgelt tulise rauaga kõrvetatud, vabatahtlikult enesest lugupidav inimene soise ääremaa võsas kingi märjaks ei tee.
President Karis andis meile veel mõned valgustavad vihjed. “Meil on head NATO kaitseplaanid olemas, kuid nüüd on ülioluline, et kõik liitlased täidaksid need vajalikus mahus vägede, võimete ja varudega,” ütles Eestimaa rahvaste isa. “Alles siis saame rääkida alliansi kaitsehoiaku tegelikust tugevdamisest, ja seeläbi tegelikust heidutusest,” lausus ta.
Kaitseplaan tähendab massimõrvarite salakeeles rünnakuplaani. Paistab et mitte kõik orjastatud riigid ei taha koos meiega julgesti peale tungida – president avaldab nördimust. Kes siis ei oleks sellise sigaduse peale endast väljas? Pakutakse tasuta kuldset võimalust oma nimi maailmasõja annaalidesse kirjutada – mingi raibe aga hoiab oma nahka. Meie tahame aga kohe kangesti. Muud tõlgendust mõttetu plärana näivale üldsõnalisele avaldusele ma anda ei oska.
Kas mäletate, kunagi rääkis kogu progressiivne maailm kurjuse teljest ja Iraak pommitati lühikese aja möödudes lamedaks. Kurjuse telje teema on taas üles võetus ja ammukuuldud loba võimendamiseks on see natsisoustiga üle valatud – nii on kurjus ikkagi veel kurjem ja koledam, osundan:
“Vabariiklasest kongressisaadik ja selle relvajõudude komisjoni asepresident Rob Wittman arvab: “Me nägime 1930ndatel, 1938ndal ja 1939ndal aastal, kuidas sündis kurjuse telg. Me nägime, kuidas maailm sellel konkreetsel ajahetkel ühines. Me oleme täna samasugusel ristteel, kus maailmas on riigid, mis ei usu samadesse asjadesse, millesse meie usume, mis ei usu õigusriiki, mis ei usu inimeste õiguste ja väärikuse kaitsmisesse.””
Silmas peetakse BRICSi masuurikaid, venelased, hiinlased, hindud, brasiillased, araablased, aafriklased ja muud sarnased, türk tahab ka jõugu liikmeks, aga esialgu ei taheta lasta – ikkagi NATO riik ja seega ebausaldusväärne. Kole pikaks ja jämedaks on see kurjuse telg kasvanud, paistab, et kurjuse teljega plaanib ühineda ka ÜRO.
ÜRO peasekretär Antonio Guterres kutsus riikide grupi BRICS tippkohtumisel üles kehtestama Ukrainas rahu, kuid kätles sõbralikult sõja algatanud Vladimir Putiniga – nii nad räägivad. Ei tea, millises toksilises rapsiõlis keedetaks Eesti peaministrit, kui ta oma nina telje sisse topiks ja Putjale viis viskaks. Seibideks lõikavad ja nutriatele söödavad.
Teljele vaatamata on maailmasõda tuure üles kruttimas, Piiblimaal käib hoogne andmine. Ja Piiblimaa pole lihtsalt mingi kõrbe kolgas – see on liitlase jaoks püha maa, just lekitati mingi Piiblimaa salapaberid, mille kohaselt pibloidid ja jänkid lähevad koos Iraanile kallale, on selline salaplaan. Mõistlik, sõjaplaan peabki salajane olema.
“Iisraeli sõjavägi teatas ööl vastu laupäeva, et on täielikult mobiliseerinud oma ründe- ja kaitsevõimekused ning alustas õhurünnakuid Iraanis sealsete sõjaväeliste sihtmärkide vastu. Teherani kesklinna kohal taevas võis näha plahvatuste kuma ja valgusjutte.” Nii et juba algas. Kas tõesti kolib sõda kõrbesse ja meie ei saagi madistada? Peab saama.
Asi on otsustatud, kus sõda toimub, kellega ja millistel tingimustel, suva, formaalsused meid ei huvita. Igal juhul tuleb kurjus ja telg põlema panna. Ainsa takistusena näen ma seda, et pole piisavalt pomme, kuid see kitsakoht on lahendatav laenude, kasude ja vabatahtlike annetuste ja massiliste rekvireerimistega. Ka ajutist sunnitöökohustust tuleks riigikogus kaaluda, isamaa heaks ja vaenlase vastu võitlemiseks
Jääb muidugi ka üks tõsisem probleem, tänapäeval on palju erinevaid sugusid, vanasti mobiliseeriti ja saadeti rindele mehed ja asi oli klaar. Tänapäeval on aga teadus tuvastanud sadu uusi sugusid, mille nimedki on lihtsale lugejale tundmatud. Kes nad on, millised neist saata rindele? Keeruline, aga mitte lahendamatu probleem.
Käesolevaga teen ettepaneku saaata rindele järgmised sood kui kõige patriootilisemad, ma ei imestaks, kui neil kasvavad harude vahel rukkililled:
Cis-sooline e paiksooline (inglise keeles cisgender) – inimene, kelle sooidentiteet ühtib tema sünnipärase sooga.
Mittebinaarne (non-binary) – isik, kelle sooline enesemääratlus jääb väljapoole kaksikjaotuse sookategooriaid „mees” ja „naine” ehk isik, kes ei määratle oma sugu.
Muul viisil määratlemata transsooline (trans – not otherwise specified) – isik, kelle sooline identiteet ei vasta tema sünni ajal registreeritud soole.
Sootu (agender) – isik, kes ei samastu ega kohandu ühegi sooga.
Transmaskuliinne (trans masculine) – bioloogiliste tunnuste poolest naissoost inimene, kes identifitseerib end meelevaldselt meheliku identiteediga.
Meessugu
Soovoolav (genderfluid) – inimese sooidentiteet, mis ei seostu ühegi kindla tunnetusliku sooga, vaid liigub nende vahel või mujal.
Alternatiivse sooidentiteediga inimene (genderqueer) – sooline identiteet, mis pole ei mees, karumõmm ega naine ega nende kombinatsioon.
Küsisooline (questioning) – isik, kes veel mõtleb, kuidas oma sooidentiteeti kirjeldada ja määratleda.
Intersooline (intersex) – inimene, kes on sündinud füüsiliste sootunnustega, mis ei sobitu tüüpilise mehe või naine definitsiooniga.
Pansooline (pangender)
Bisooline (bigender) – inimene, kes kõigub väärikalt mehe ja naise sootüüpilise käitumise vahel, väljendades end olenevalt kontekstist selgelt mehe või naisena.
Autisooline (autigender) – autistlik isik, kes mõtleb oma soost või selle puudumisest autismi kontekstis ja suhtub sellesse filosoofiliselt.
Androgüünne (androgynous)
Soole mittevastav (gender non-conforming)
Soo tagasivahetus (detransitioned)
Poolsooline mees (demigender – male) – isik, kes identifitseerib end ainult osaliselt (mitte täielikult, püüdke aru saada) poisi või mehena.
Muul viisil määratlemata poolsooline (demigender – not otherwise specified).
Ülejäänud jäävad esialgu reservi, sest nagu ütles muinasputinist Suvorov: “Külluslike reservidega varustatud väepealik on võitmatu.”
Sisepaguluses 26.10.2024