Kindlasti olete märganud meil regulaarselt avaldatavaid poliitiliste jõudude reitinguid, need on üks salapärane, otse müstiline ja täiesti mõistusevastane propaganda liik. Mõned absurdsemad näited, sotsid tõusevad. Kuidas saavad sotsikärsad tõusta, kui nad pole midagi teinud, pole millegagi silma paistnud, pealegi on nad väga ebapopulaarses valitsuses. See ei ole võimalik, see ei ole loogiline ja see ei ole mitte kuidagi usutav. Lollus.
Ah et massid pettusid oravates ja läksid sotsi jooksma? Ei lähe numbritega kokku. Vähe sellest, totaalsele tõusuteele on asunud ka reformistide peavalupartei, uued maksud, uued lamedad lõustad ja uus femomenaalne reitingu tõus. Valitsus teeb räiget sikku ja valija pettub opositsioonis, selline on reitingute sõnum! Hahahaaa!
Ah et ma peaksin seda uskuma, pea läks kuidagi põhku täis ja nüüd võtan kõike puhta kullana – lihtsameelne lootus, stratkommi agitaatorid. Ah et inimesed ongi nii juhmiks jäänud, on juhmid, aga mitte nii juhmid. Ja allakirjutanu ei ole isegi mitte nii nürimeelne nagu keskmine maksutõusu- ja sõjaparteide valija või süvariigi strateeg. No ei usu.
Veel vähe absurdi, eks ole, meenutame siis möödunud riigikogu valimisi, valimiste ajal tekkis valitsusparteidel ajutine reitinguküür ja opositsiooniparteidel ajutine menuauk, lihtsalt juhtus nii. Ei usu, petate kodanikud, alatult skeemitate ja demokraatiat rüvetate. Halvad inimesed olete. See kõik on ka ilma taasrefereerimatagi selge.
On teada, kes uuringuid korraldavad, uuring on ühtlasi hea taustauuring uuringu korraldaja kohta. Ta ise ikkagi usub, mis ta muidu tühja korraldab. Meil on reitingud, pealegi on meil reitingutega sünkroniseeritud e-valimised, probleeme nagu ei tohiks olla, pole vaja hakata tagurlaste juhtoinaid maha laskma nagu liitlase juures lombi taga või euroliidu ääremail. Meie trumpid ja figod peaks elama 100-aastaseks.
Ometi on meil veel värskelt meeles EKRE lammutamise suurprojekt. Kõik algas nagu ikka, suured ja maailmaajaloolised asjad hakkavad tänapäeval idanema ja mädanema ameerika mail. Keegi M. Kalamus otsustas konservatiivset üritust torpedeerida. Laimas ikka mehemoodi, tabati korduvalt valetamiselt, kuid osutus ülimalt aktiivseks ja populaarseks molekulipõhises sotsiaalmeedias ja ka alternatiivneedias.
Sõda oli alanud, siis seda veel keegi ei osanud aimata, lihtsameelsed hakkasid Kalamuse tuules rääkima konservatiividest kui kontrollitud opositsioonist ja alternatiivmeedia hakkas meenutama delfi tobukesi. Aga miks peaks keegi lammutama oma kontrollitud opositsiooni, kontroll maksab ju raha ja opositsiooni on vaja ohjata. Tark ei torma oma holoppe maha nottima.
Ometi järgnesid ilmselgelt koordineeritud arengud, kõik need, kes ei olnud saanud presidendiks, peaministriks ega eurosaadikuks või siis olid saanud eurosaadikuks, astusid konservatiivide parteist välja, moodustasid mingi hämara retoorikaga sõjapartei, villakamad retoorikud liitusid pareminitasuva reformierakonnaga nagu kindral Laaneman või käib ka kuidagi Keskerakonnaga, nagu eurosaadik Madisson. Jäägid said uue, tänaseks juba unustatud partei alusmüüriks.
Sajad inimesed leidsid ühel päeval ilmselt endalegi üllatuseks, et konservatiivide retoorika ei ole hea ja et erakonnas on perekond, mõlemad asjaolud olid neile aastakümneks jäänud hoomamatuks, no ei märganud, nagu vastsündinud kassipojad, silmad kinni, kisa ja kõht lahti.
Kontrollime fakte, millal oli viimane retoorikaskandaal? Väga ammu, mingi soome poemüüja ilmselt, kes lahkus, nagu me nüüd teame, poliitikast, silmad häbi täis. Ikkagi naine. Sõnaga, viimasel ajal pole mingit retoorika probleemi tuvastatud, aga midagi pidi ju ütlema. See saa ju lihtsalt nii, et uinuv agent helistas ja ma pidin ka ära minema. Öeldi, et on vaja, rõhutati tungivalt.
Oma mõistusega ma kaugemale ei jõudnud, järeldasin toimuva põhjal, et ilmselgelt mutid äratati, uinuvad agendid siis, nad üritasid partei üle võtta, ei õnnestunud, ja siis asusid plaan B kallale ja hakkasid lammutama. Aga milleks? Selleks, et minna üle Keskerakonda? Miks endale elu nii keeruliseks teha, üle hüppamiseks pole ju vaja tohutut kampaaniat, karja rahulolematuid lambaid ja peavoolumeedia heakskiitu. Kui on hea pakkumine, siis on hea pakkumine ja kui seda ei ole, siis ei ole, nii lihtne see ongi.
Täielik absurd, täiesti mõttetu sagimine e-valimiste ja väidetava kontrollitud opositsiooni tingimustes. Arusaamatu. Mõned ajad tagasi kohtusin tundmatuks jääda sooviva struktuurse isikuga, kes seisab lähedal nii tõele kui ühe kartulivabariigi omanikele ja on väidetavalt korraldanud üht koma teist kogu tagumises hemisfääris.
Refereerin hästiinformeeritud kodaniku kindlas kõneviisi esitatud narratiivi: EKRE lammutamine on militaarne salaprojekt “Aldebaran”. Põhjuseks konservatiivide tegelik, kõrge ja pidevalt kasvav reiting, mis projekti käivitamise ajal lähenes või oli juba ületanud 50%. Olukord oli subletaalne.
Kriitiline siis selles mõttes, et kuigi e-valimised on manipuleeritavad, oli õhus oht, et meil siin hakatakse ikkagi Orbanit tegema. Probleem: konservatiivid võivad saada häälteenamuse, sest nende toetajad valivad enamuses paberil ja kui nende populaarsus kasvab veelgi, siis ei piisa võltsitud e-häältest, sest valijaid on piiratud hulk.
Näide: kui EKRE saab 55% paberhääli, siis on vaja eestlaste võimult eemal hoidmiseks lisada vähemalt 56% elektrihääli, see kokku aga ei mahu 100% sisse ära, 111% hääli ilmselt jääb kellelegi silma ja võltsimine ei ole enam võimalik. Paha lugu, tuleb viivitamatult sekkuda. Paljud on vangi minemas, kahju on rahaliselt korvamatu ja ka korruptantidele ülimalt isuäratav sõjaprojekt vajab monoliitset toetust. Minusugused ei kujutavat üldse ette, kui tähtis see sõda neile on. Häbi peale selle.
Ma sain vastuse mind kaua vaevanud küsimusele miks? Kes ja milleks on niigi selge, ikka need samad lurjused. Miks? Sellepärast et lurjuste poliitika on inimvaenulik, igal elualal laostav, nõme ja muutub iga päevaga vastikumaks ja ebapopulaarsemaks. Reaalset alternatiivi orjanduslikule korrale aga peale EKRE ei ole.
Kas konservatiivide toetus võib tõesti olla nii kõrge, ei imesta, kui oleks. Pärnus oli toetus enne riigikogu valimisi üle 40% ja siis ei olnud veel uusi makse, hulle hindasid ja lõputut firmade sulgemist, üldisest masendusest rääkimata, isegi iive ei olnud veel täielik katastroof. Ja nüüd on selge, et asjad lähevad iga päevaga ainult hullemaks, veel palju palju hullemaks.
Väga harva keegi räägib loo, mis tundub loogiline ja seletab nii mõndagi. Ehk räägitake kunagi veel midagi, kes teab. Igal juhul tuleb populaarne Sven Sildnik valida riigikokku. Vali paberil, vali elu!
( : ) kivisildnik
Sisepaguluses 31.08.2024