24.06.2023
(:) kivisildnik
Vene koomikud on ennegi kandnud Rostovi oblastis raskeid kaotusi, aastal 1942 kukkus hukkus sealmail lennuõnnetuses Jevgeni Petrov, üks “Kaheteistkümne tooli“ ja “Kuldvasika” menukatest autoritest, rahu tema põrmule. Öösel sai Rostovis jälle palju nalja, vähemalt nii lehes kirjutatakse.
Meile on teada antud, et sõjakurjategija ja troonipretendent, kriminaalidest palgasõdurite ametlik maaletooja Prigožin on vallutanud 1,1 miljonilisega elanikonnaga linna Rostovi ühe maalilise Lõuna-Venemaa jõe kallastel, see massuurikas olevat võtnud oma kontrolli alla kõik sõjalised objektid ja peastaabid ja laamendab sotsiaalmeedias. Kas Prigožini valduses on ka tuumarelv, ei tea meie.
Tuumarelvastatud Prigožin oleks muidugi veel lõbusam, aga ärme ruttame arengutest ette. Esiteks on enamik sõjauudiseid valed ja propaganda. Me muidugi ei tea veel, kelle infooperatsiooniga on tegemist. Kas vandid seavad Ukrainale ja natoiitidele lõksu või on globalistid-kapitalistid tõesti palgasõduritele parema pakkumise teinud.
Igal juhul oli ukrainlaste vastupealetungi narratiiv ennast ammendanud ja paari küla vallutamisele ei järgnenud ülemaailmset vaimustust. Otse vastupidi, sõjardite laiad ning verejanulised massid ilmutasid varjamatut pettumust ja hakkasid vaikselt mölisema. Nagu ei teaks, et selliste asjadega ei möliseta ega iniseta.
Nüüd on meil aga mõneks ajaks uus ja huvitav lugu meelt lahutamas. Prigožin on pealegi värvikas meedianatuur, kes oskab teha roppe, jultunud ja pahatahtlikke avaldusi, mis massidele kangesti meeldivad. Lõpuks ometi on see kobarsõjakäkk omandnud täisväärtusliku ajaviite mõõtmed, mida allakirjutanu kui patsifist tervitab ja naudib.
Igas heas loos peab olema ootamatuid arenguid, värvikaid kõrvaltegelasi ja põnevust, juhtub siis midagi või ei. Prigožinit nimetatakse küll esialgu veel kõigi demokraatlike sõimunimedega, aga on selge, et Putini vaenlane on hea, õilis, ja kuna muid häid ja õilsaid ei ole hetkel võtta, siis on temast saamas läänemaailma ainus lootus pühas sõjas ja üldse.
Seoses Prigožini demokraatlik-homoseksuaalse aktiivsusega – üldse ei imesta, kui tema kolonne ehiksid vikerkaarelipud – tuleb ta varem või hiljem parketikõlbulikus kuulutada, leivale võtta ja rahastama ning relvastama hakata, kui seda veel millegi pärast ei tehtud ei ole. Kindlasti saadab Eesti Vabariik Prigožinile rõõmuga suurtükke ja tankitõrjemiine, kui selleks tuleb vastav korraldus.
Valmis tööks ja euroliidu kaitseks! Olen hea meelega nõus kokku kutsuma MTÜ Slava Prigožini ja vastu võtma vabatahtlikke annetusi, nii et vähe ei ole. Nutan, kui küllalt ei saa, kui eriti hästi läheb, leian endale ka Rostovist silmarõõmu, kellega röövsaaki jagada. Igal juhul avanevad ettevõtlikele inimestele uued ja paljulubavad väljakutsed.
Kõige huvitavam küsimus Prigožini afääriga seoses on see, kuidas hindab kommunistlik propagandaleht “Politico” tänasest meie konservatiivse rahvaerakonna panust ja positsiooni rahvusvahelisel areenil ning kui kärarikkalt hakkavad seda positsiooni kaitsma meie pooletoobised ajakirjandustölplased. Kui Prigožin on õilis rüütel, tõsi, oma inimlike puudustega, siis peab ka Mart Helme olema üks hea inimene ja pandagu presidendiks ja kohe.
Küll kirjutati sellest, kuidas EKRE ja Prigožin on ühtsed, ühed väärtused ja töökoosolekud ja lendlehed Narvas ja mis kõik. Kui nüüd aga tuleb välja, et seesama EKRE sõber Prigožin on päästnud Ukraina rahvad verisest türanniast ja pealegi kukutanud kurja Putini, või vähemalt üritanud seda teha ning moodustanud perspektiivika eksiilvalitsuse Honolulus, seega tuleb ka Eesti konservatiive tunnustada.
Tuleb tunnustada, muidu oleks kõik varem kokku kirjutatu alatu vale. Paadunud EKRE valijana olen ma arengutega väga rahul, minusuguste tagurlaste reiting peaks minema kuskile 40+% peale. Üldse ei imesta, kui uuriv ajakirjandus selgitab peagi välja, et Venemaa vallutamise plaani töötasid Prigožin ja meie omad välja Haljalas. Salk on selle kõrval hale peer.
Eestis on üldse läbi ajaloo olnud palju superkangelasi, alates Kalevipojast ja Georg Karl Julius Hackenschmidtist ning lõpetades sotsialist Aleksander Keskülaga, kes oli Leninile ema või siis vähemalt ristiema eest, nii nad räägivad. Prigožin mahub hästi eesti aja- ja mõtteloo skeemidesse ning rutiinidesse, omajope200.
Palgasõdurite ettearvamatud teened on meile hästi tuntud juba Bütsantsi ajaloost, aga ka Eestis on see kirev kamp korduvalt lolli mänginud, kahju et jürgenligidel ei õnnestunud meie kaitseväest ehitada lõbusat palgasõdurite-piraatide armaadat. Väikese mäluvärskenduse korras tuletan meelde, et 1574. aasta üritasid rootslased Rakvere linnust ära võtta.
Vallutusretk nurjus, aga nalja sai omajagu, nimelt läks piiramine igavaks, kukuti jooma ja läbu käigus rullus lahti verine lahing šoti ja saksa palgasõdurite vahel, mille käigus tapeti maha üle tuhande šoti rahuvalve leegionäri. Kahju neist muidugi kellelgi ei olnud, pigem oli Rootsi kroon arengutega rahul, hea tükk palgfondi sai kokku hoitud.
Nii et mida rohkem palgasõdureid, seda huvitavamad peatükid ajalooraamatus. Kesse viitsib lugeda Bideni kuritegeliku kanni maksupettustest ja muudest igapäevaseks kujunenud reetmise laadsetest korruptiivsetest tegevusest. Igav. Tüütu. Ei üllata. Aga vot see vahva huligaan Prigožin, sellest tee telesari või kaks.
Sõda peaks nüüd ühel või teisel kombel laienema ja Reil Booltik käima tõmmatama. Pole tähtis, kes võidab või kaotab, möll ise ongi põhiline – sõjavangid saavad pärast tööd tervislikes Virumaa fosvoriidikaevandustes. Kaevandada on nii mõndagi, oleks ainult vange ja kollaborante ja reetureid ja kaasajooksikuid.
Sõda ei saa kesta lõputult ja mõlemad ei saa ka ühekorraga võita, ei ole loogiline. Keegi võidab niikuinii! Maha sõjaõhutajad! Maha amoraalsed palgasõdurid ja nende rahastajad. Isegi sõda peaks olema eetiline ja peetama põhimõtete pärast, mitte raha pärast. Igal juhul tuleb Sven Sildnik valida riigikokku, see hullumaja puhvet vajab tuulutamist. Vali paberil, vali elu!
( : ) kivisildnik
Sanga talus 24.06.2023