Alustan süvariigist, süvariigi all mõeldakse kuritegelikku ühendust, mis valitseb riiki demokraatlikult valitud institutsioonide sees, nende asemel ja nende üleselt, mõistagi rahvusvaheliselt ja globaalselt. Ametlik seisukoht süvariigi küsimustes on ühemõtteliselt selge – ei ole süvariiki, on ainult vandenõuteooriad.
Mul isiklikult on täiesti ükskõik, millise seisukoha keegi pärast kaporatuuri riigipööret, e-valimist, rohepööret ning homoabielu- ja pagulaskriisi süvariigi küsimuses võtab või ei võta üldse. Süvariigi ilmingud on olemas ja kas keegi toimuvast aru saab või mitte, on kõrvalise tähtsusega detail. Ei ole antud igaühele selgelt näha, ütles Juhan Liiv.
Mina isiklikult Klaus Schwabi, George Sorose, emeriitpedofiil Epsteini, Kaja Kallase ja Eesti200 olemasolu eitada ei söanda, aga ma ei lähe ka kellelegi kallale, kui ollakse eriarvamusel. Meil ehk ei ole küll eeskujulikku sõnavabadust, arvamusvabadust ega usuvabadust, kuid meil on totaalne tõsiasjade eitamise ja luuludes elamise vabadus ja paljud kasutavad seda vabadust enam või vähem kurjasti ära.
Riik on niikuinii sotsiaalne konstruktsioon ja Foucault mõttes hirmus vägivalla masinavärk ja ahistaja ja inimese vaenlane, nii et pole oluline tema sügavusmõõde, üks väga paha asi on ta nii või teisiti. Ja tuleb ära hävitada immigrantide, seksuaalvähemuste, luusripolkude, narkootikumide ja lõputu maoistliku märatsemise või rohepöörde abil. Frankfurdi koolkonna filosoofia, Herbert Marcuse. Igas ülikoolis õpetatakse, mina pole seda jampsimist välja mõelnud.
Süvariigist palju tõsisem probleem on aga süvarahvas. Ohtlik on ka see, et süvarahvast pole siiani märgatud, uuritud, defineeritud ega ka vastutusele võetud. Süvarahva all pean ma silmas seda osa rahvast, kes viib ellu süvariigi eesmärke, millised nad siis ka ei oleks. Süvarahvas liigub koos süvariigi kampaaniatega – kord on tal profiilipildil tühi süda, siis vikerlipp, siis süstlausutunnistus või Ukraina sinikollane lindike.
Süvarahvas ei ole samas ei süstimise, ei Ukraina territoriaalse terviklikkuse ega homoabielu poolt, ta on fanaatiliselt süvariigi viimase kampaania poolt ja sõjakalt nende vastu, kes ei lähe iga uue globaalse kampaaniaga kaasa. Valge süda tähendas seda, et nad on vene vähemuse poolt, Ukraina lipp aga seda, et nad on nüüd mainitud vähemuse vastu ja ukrainlaste poolt.
Kuidagi ei ole võimalik ühel ajal toetada homoabielu, vene vähemust Eestis ja Ukraina iseseisvustaotlusi ja Ukraina sõjapõgenikke, ent eelmisi kampaaniaid mängleva kergusega üleöö unustades võib kaasa minna mistahes uue hüsteerilise ja sallimatu headusehordi ja maailmapäästjate karjaga. Süvarahval on haugi mälu ja türannosauruse suur süda.
Mis puutub aga pideva eideliku maailmapäästmise tulemuslikusesse, siis olukord on iga päeva aina halvem, süstitakse lastele mürki, lapsi muidugi ka kohitsetakse, elektrihind tõuseb, leiva hind tõuseb, bensiini hind teeb rekordeid ja koos sellega tõuseb ka elektri hinda tõstva tampoonihunta reiting – just selline ongi süvarahva loogika, see tähendab pole üldse mitte mingit loogikat ega terve mõistuse raasugi.
Kolmanda maailmasõja hingust võib tunda igaüks, eriti verejänulised näivad olevat vasakintellektuaalidest loomeneutraalid. Äsja see oli kui Tartu kirjatsura Berk Vaher avaldas arvamust, et süstimata inimesed tuleks kuulipildujatega maha niita, kui nad peaks söandama haiglatele läheneda.
Nüüdsama lõi laineid pedofiil Foucault’ seksuaalsuse ajaloo tõlkija Indrek Koff, kes teatas sotsiaalmeedia vahendusel – kes siis uuskommunisti virtuaalvanglasse paneb! – , et kaalub Kaitseliitu astumist, et kaitsta sõja ajal tagalat, osundan: “…Varro Vooglaiu, Markus Järvi ja teiste meie enda seas tegutsevate äraandjate eest.”
Vat kus vahvad kirjatsurad, kohe relv käes on nad valmis mind Varro ja Markuse ja haigla õuduste eest eest kaitsma. Tuhat üks tänu. Hävituspataljonlase mentaliteet ei ole kirjanike hulgast kuskile kadunud. Just sellised ongi alati olnud hungveipingid, ketserite põletajad vanaeided ning süvarahva parimad hoorapojad.
Teades, milliseid hirmutegusid tegi hävituspataljon, muude kõrilõikajate hulgas kirjanike liidu liikmed Uno Laht, Erni Hiir, August Alle, Paul Kuusberg, Max Laosson, Ants saar, Luise Vaher, Paul Rummo, Endel Sõgel ja Mart Raud, siis tuleb ka Vaheri ja Koffi avaldusi võtta enam kui tõsiselt – süvarahvas on rääkinud, küllap asub ta taas esimesel võimalusel tegevusse. Veel veidi kannatust.
Mainitud on mõnd nimekamat süvarahva esindajat, ent küsimus on selles, kui suur on süvarahva protsent kogu elanikkonnast. Mõistagi on endiseid tühisüdameid suurem osa ajakirjanikest ja muudest propagandamudijatest, MTÜ-tajatest, näitlejatest ja muudest sellistest ülalpeetavatest, selles pole vähimatki kahtlust.
Sõjaka, sallimatu, analüüsivõimetu, verejänulise ja headusest nõretava süvarahva protsent näib olevat hämmastavalt suur. Kui lähtuda sellest, et süstimine oli süvariigi projekt ja sellega läks kaasa 859 321 inimest tänahommikuse seisuga, mis teeb 63% elanikkonnast. Järeldame me sellest, et uus hävituspataljon kolmandas maailmasõjas saab olema arvukas, rõhuv enamus.
Ma siiski jagaksin süvarahva 63% omakorda kaheks. Kuna tõhustusdoosi on teinud ikkagi ainult 33% süstitutest, siis jagan süvarahva 30% kaasajooksikuteks ja 33% fanaatikuteks. Kaasajooksikud on need, kes annavad alla kas nõrkusest, rumalusest, mugavusest või lootusest säilitada töökoht, kohviostuluba ja muud olulised eelised.
Tõhustusdoosi teinud 33% pean aga tõsiusklikeks, fanaatikuteks ja süvariiki toetavateks fundamentalistideks, kes pole võimelised oma viga tunnistama ega taha isegi võimalusel transhumanistlikust depopulatsiooniprojektist kõrvale hoida. Kahjuks on tegemist järjekordse ülimalt kahetsusväärse faktiga.
33% süvarahva usk on kindel, nemad tõstavad kaja Kallase reitingut, nemad haaravad ka relva, kui on tulnud korraldus mind või Varrot äraandjana koha peal maha lasta. Kui hea koht on maailm, kus 33% marutõbist süvarahvrämpsu on ülejäänud inimesed maha lasknud, pilbasteks pommitanud, zombiks süstinud või laagritesse toppinud, ei taha ma näha ja ilmselgelt ei näe ka. Selle eest hoolitsetakse.
Hetkel pole süvarahva probleemile lahendust, kuid lahendus on lähedal – tuleb valida Sven Sildnik riigikokku. Süvarahva esindajaid on seal küllalt, rahvaesindajaid on aga kahetsusväärselt vähe. Vali eesti rahvas! Vali rahu! Vali elu!
( : ) kivisildnik
Pärnus 02.04.2022