09.11.2024
(:) kivisildnik
Mu daamid ja härrad, ekstsellentsid ja perverdid, mul on au teile esitleda rääkivat kaitseväe juhatajat kindralmajor Andrus Merilod. Me oleme jõudnud tõe tunnetamise etappi, osundan: “Eesti on praegu olukorras, kus sõjaline eskalatsioon areneb… Halvemal juhul evakueerime elanikud välismaale.” Va Merilo isiklikult, Postimehe majandusosas 7. novembril käesoleval aastal.
Rääkiski asja ära. Majandusosa keegi niikuinii ei loe, sinna võib kõike kokku kirjutada. Isegi kaunis vastikut tõde. Tõde on see, et meil siin jõlguvad ringi kõikvõimalikud stoltenbergid ja ajavad oma hämaraid inimeste äratapmise asju. Nad ise nimetavad seda sõjaks, eskaleerimiseks või kaitsetahteks ehk koguni võiduplaaniks.
Hetkel on väga raske öelda, kes on meile suuremaks julgeolekuriskiks, kas Bideni ajastu militaarsed igandid, kes kuidagi oma verist jonni ei jäta või kodumarketi umbkeelsed kärulükkajad-putinistid, mina võtaks mõlemalt ära nii valimisõiguse kui tuumakohvri. Igaks juhuks ja ettevaatuse mõttes.
Väga huvitav oli lugeda uut informatsiooni usaldusväärsest tapmisjõudude allikast. See, et Eesti antakse venelastele, selle plaani tegi teatavaks juba va Kaja Kallas, Kallas pole aga mitte mingilgi kombel usaldusväärne ega ka allikas, pigem läbipesemist vajav kanalisatsioon. Avalikuks said ka äraandmise tehnilised detailid.
Väga huvitav. “Taganedes tuleb aga taristut hävitada, et vastast kinni pidada. “Hea näide on Kanama viadukti õhkimine, mida praegu harjutame… Ideaalis tuleb taristut ehitades arvestada sellega, et tõenäoliselt tuleb nad sõja korral hävitada.” Kas ma tohiksin vaenlase kiusamiseks õhku lasta hr Ligi onnikese Setumaal? Palun?
Ujulate, lasteaedade, burksiputkade ja eurooplaste armust meile osaks saanud jalgrattateede õhkimine võib siiski kujuneda probleemiks, minu teada loovutasime me sapöörivarustuse ukrainlastele, et nad saaksid ennast vajadusel õhku lasta. Me peame valmistuma kogu rahvast hõlmavaks lammutustööde hooajaks.
Lammutustööd tuleb lõpetada 20. jaanuariks, hiljem puudub laamendamisel mõte, sest kui satanistid ilmasõja lahti päästavad, siis enne Trumpi võimule asumist. Pärast sõda pole enam vaja lammutada. Minu taolistele pungi ajastu produktidele lõhkumine ja üldse igasugune briti vanakooli “destroy” väga meeldib. On lõbus ja kui kõik on lõpuks varemetes, ei jää valitsusel muud üle kui meid soojale välismaale viia.
Mina olen igal juhul arvestanud sellega, et saab välismaale ja sooja ja hambad ravitakse terveks, nii nagu meie hoolitseme ukrainlaste suuhügieeni eest, nii peavad ka Portugali, Tai või Egiptuse võimud olema meile head – meil on ikkagi sõjaprintsessid ja kaitsetahe ja õhkimistahe ja kolm neli võiduplaani. Esiteks põlvili surumine, teiseks tükeldamine ja kolmandaks ja kõige hirmuäratavaks – halastamatu demokratiseerimine tule ja rauaga.
Kui Eesti on igaks juhuks õhku lastud, tuleb siis sõda või ei, on aeg taganeda. Taktikaline taganemine on kõige parem aeg võiduplaani viimistemiseks, soovitan tegevuspõhist võiduplaani, nii nagu meil on tegevuspõhine riigieelarve. Sinna ei peagi kirja panema kes ja millal võidab, võitja üle otsustab minister oma allkirjaga.
Nüüd on selge, et lagunev majandus ja vaevu hingitsevad inimesed on kaitsevõime, mitte läbikukkumine. Häda ja viletsus takistab vaenlase edasiliikumist, antidepressantide uimas ringi vaaruvad õnnetusehunnikud koperdavad jalus, suletud kohvikud ja tehased ajavad agressori närvi. Tahab tibla Põlva okupeerimise tähistamiseks banketi korraldada – ei saa. Kohvik kinni ja hotell pankrotis.
Veidi segadust tekitab see, et meie kaitsekontseptsioon on voolav ja loominguline. Enne lubas Pevkur kellelegi heleda litri silme vahele anda, samuti pidime me iga põõsa tagant tuld andma, siis oli veel see jutt, et heidutame ogaraks ja NATO ja euroliit ja Ameerika tulevad appi. Kui taganeme ja laseme kõik õhku, siis vist ikka ei tule appi, aga kui tuleb, siis on liitlaste edasiliikumine varemetes kaunis ebamugav.
Kas Nursipalu harjutusväljaku laseme õhku või jätame vantidele ka midagi, ja kui laseme, siis kas koos liitlasega või ilma? Sama küsimus Ämari lennuvälja ja Kentmanni tänava saatkonna kohta. Tartus tuleb esimeses järjekorras pikali lükata Barclay maja, sest ta on niigi viltu ja Lätis võeti Barclay ausammas hea venevastase põhjendusega maha. Kuuldavasti oli korralik järelpidu ja afterparty.
Pärnus on muidugi üldrahvalik lein, uus sild lastakse vastu taevast veel enne kui ta päris valmis saabki. 40 aastat muudkui planeerisime ja rääkisime ja lubasime ja hooplesime ja saboteerisime ja panime raha kõrvale ja võtsime hunniku võlgu ja lõpuks ehitasimegi peaaegu valmis. Põmm. Ei ole igale linnule antud lennata.
Sellised need liitlaskohustused on, head meelt teeb muidugi see, et nüüd saab stalinisti ja vääraka Smuuli viltuse plekklõusta koos kirjanike majaga õhku lasta ja kes tema nimelist viaduktigi alles jätab, läheb ka uus vastiku nimega kinnisvaraarendus. Põmm. Mis tehakse kirjanike liidu vahva esinaisega, kes just sotsiaalmeediasse automaadi ja ukraina lipuga pildi üles pani, ei tea meie. Ehk jõuab ennast enne õhku lasta. Loodame parimat.
Igal juhul valitseb hinges rahu, üks asi on vähemalt korras. Meil on hea võiduplaan ja kui kõik öösel vastu taevast lasta, saab sellest õige kobeda ilutulestiku. Vaatad ja võidutsed. Ulu tibla ja kirista hambaid – meie juba ei alistu.
Kliimaministeeriumist on natuke kahju ja legendaarsest kastijalgrattast – maailma päästmine jääb pooleli. Aga juhul kui vandid kogu maailma ära vallutavad, siis puutub planeedi päästmisel ratsionaalne põhjendus. Alatute putinistide gloobus, päästku see peldik ise ära, kui viitsivad. Kahju ainult, et fosforiiti ei saa maa alt õhku lasta, muidu on meil küll igas punktis väga hea läbimõeldud võiduplaan.
PS Eksiilvalitsuse peaministriks tuleb ilmtingimata valida Sven Sildnik.
Sisepaguluses 0.11.2024