Me elame maailmas, mille õõvastavad piirjooned ja jõuväljad saavad iga päevaga selgemaks. Sinisilmseid looduskaitsjaid, feministe ja vene vähemuse hüsteerilisi mahitajaid on tabanud totaalne sõda, mürgi süstimine ja nälg on tulemas. Kogu maailmas põlevad hiiglaslikud toidutöötlemise ettevõtted, kanafarmid ja kartuli kangutamise kombinaadid.
Kui kohutav meediapandeemia osutus tegelikkuses gripilaadseks vastikuks tatitõveks, siis nälg on tuntud kaubamärk ja kindla kvaliteediga massihävitusrelv. Nälg tapab 100 protsenti. Ukraina ja Vene nisu ja väetistega on juba täna tuuga. Juba üksi see puudujääk tekitab metsiku hinnatõusu. Sõber Ameerikas kinnitas juba aasta eest, et neil kasvasid toiduhinnad kolm kuni seitse korda, tehased olid hüsteeria tõttu suletud.
Tundmatu terroriorganisatsioon hävitab hetkel globaalse tähtsusega toidutootmise sõlmpunkte, kunagi jõuab aega ka kohalike leivakombinaatide kätte. Nälg on ohtlik, usk Covidi laastavasse jõusse on kadunud ning inimkonna vaenlased on asunud kasutama äraproovitud depopulatsiooni vahendeid – sõda ja nälga.
Sõda annab ärilisi võimalusi igasugustele lurjustele: sõjatööstuskompleks kühveldab vagunite viisi raha kokku, humanitaarabi ja relvaabi kaob teadmata suunas ja seda kinnitab ka liitlaste peavoolumeedia. Pangad laenavad mõlemale sõdivale poolele nii et vähe ei ole ja pärast sõda laenavad ülesehitamiseks, nii on see alati olnud ja põhjus on teada – üüratu kasum aastakümneteks.
Meie maavillase valitsuse geniaalsel juhtimisel läbivad Eestit järjest suuremad Vene kaupade vood ja meie sadamatest on saanud Vene õli sahkerdavate tankerite jaoks maapealne paradiis. Raha voolab nii nagu Vabadussõja järgse illegaalse kullatransiidi aegadel ja triljoni pesemise epohhil. Meie omad ikka oskavad hästi elada.
Naistüranni jutt on ilus, ukraina rahvuslust mahitav, inimlikkusele ja headusele pretendeeriv, kuid teod on kohutavalt ilged. Ukrainlasi on isegi abistatud. Ehkki kommunistlikul kultuuritraditsioonil, orjameelusel ja rahapesu korruptsioonil põhinev russofiilia ja reetmine on löögi all, õilmitseb vene transiidiäri meil kahsajaga, ja võib oletada, et see alatu rahasüst putinistidele ei ole sugugi väiksem kui abi ukrainale.
Olukord on jube. Vene äridega rikastuvad lurjused külvavad surma ja hävingut ja kannibalismi ja rahastavad massihaudade kaevamist. Donetski loomaaias olevat purjus okupant kerge puudega ahvi ära vägistanud. Isegi üritasin vaadata videot, kus ukraina inimsööja sõi vene soldatit, paha oli vaadata, panin kinni, oli see nüüd tõde või vale? Ilmselt putinistide propaganda.
Ja nagu sõjast, mürgisüstimisest, kannibalismist ja Vene sõjamasina õlitamisest veel vähe oleks – kogu maailm võitleb üksmeelselt ja meeleheitlikult sõnavabaduse vastu: meie lombitagune liitlane moodustas sisejulgeoleku ministeeriumi juurde mingi desinformatsiooni vastu võitlemise asutuse, omalaadse orwelliliku tõeministeeriumi, kellegi tuntud kommunistliku aktivistiga eesotsas.
Euroliit kangutab vastikut digiteenuste määrust, millega võrdustatakse vihakõne lapspornograafia levitamisega ning viiakse netitsensuur ennenägematule tasemele. Meil siin Maarjamaal tehti mingi hämar sõjasümbolite seadus, kus küll Z-tähest ja Georgi lindist ei räägita, aga millega antakse politseile vabad käed üldse kõigile ärtust ära teha, kelle nägu ei meeldi.
Eks pärast MEM kohvikut, hümni ja kontrabassi ja piimamannergut ja kaotatud lumesõda on politsei ennast valitsuse silmis täielikult õigustanud ja vajab dissidentide represseerimiseks liberaalsemat õigusruumi. Tampoonihunta ei jäta oma vihakõne seaduse kiusu ajamist ning lepib esialgu ka lahjema suukorvistamise meetmega.
Ent kogu selles nälja ja kannibalismi udus terendab ka teav valguskiir, nimelt on Elon Musk ostnud ära tuntud prääksumiskeskkonna Twitteri ja ähvardab seal taaskehtestada sõnavabaduse. Neljakümne viie miljardiline tehing on uuskommunistid tagajalgadele ajanud, soiuvad ja halisevad. Twitter, kus kõiki korralikke inimesi on kotitud ilma armu heitmata, on väljumas punatsensorite meelevalla alt.
Olen mitu korda isiklikult Twitterit külastanud ja mulje on olnud väga halb – sealt visati isegi USA president Donald Trump välja. Jube urgas, täielik peldik, punanurk 200. Hullem veel kui FB. Igal juhul on arengud positiivsed, tänapäeval nõuab isegi ainult sõnavabaduset rääkimine silmapaistvat isiklikku julgust. Investeeringud kodanike põhiõigustesse on juba midagi seninägematut.
Muski tehing jõustub alles aasta lõpupoole, nii et hõisata on veel vara, ent näha kaamera ees Twitteri peatsensorit eidelikult halisemas ja silmavett pritsimas on vaatepilt, mis niipea ei unune. Muski juhtum võib punareitele olla õige häiriv, siiani on suurärimehed ikka täiega sorost pannud, BLM-i nuumanud ja koos kommunaaridega barrikaadidele viskunud.
Selline ootamatu ja mõjukas sekkumine inimõiguste taastamise ja terve mõistuse poolel, võib kanaajudega maailmaparandajatel ikka korraliku migreeni põhjustada. Nad on ju siiani maitsnud segamatut türanniat, küllust, karistamatust ja laiade lollide massise menu. Punamonoliiti on tekkinud mõra. Loodame, et Musk kühveldab nüüd veelgi rohkem raha kokku ja ostab veel midagi ära.
Samas ei tohi unustada, et Musk on ikkagi tippglobalist, täieline transhumanist ja tema peagi müügile paisatav Teslafon mobiil käib ajuliidesega – sulle pannakse kiip pähe ja mobla jutt tuleb otse kõrvanärvi ja pilt silme ette ja ei mingit ekraani nühkimist enam. Paremal juhul lõpeb see ajukiibistamine täieliku mõttevabadusega, vastasel juhul aga hoopis zombistamise ja ajusurmaga, millisel juhul kaotab sõnavabadus igasuguse mõtte.
Kui su aju on orjastatud, siis räägid sa ka ilma igasuguse tsensuuri ja sõnavabaduseta, mida sinu kiibistaja tahab. Sind programeeritakse nagu lauaarvutit. Ajukiip on ikkagi ainult tööriist ja teoreetiliselt saab sellega teha ka mõndagi head, aga nähes kuidas televisioonist ja internetist ja sotsiaalmeediast on kujunenud tõe- ja kätteväänamiskeskkonnad, siis tekitab ka ajude kiibistamine teatavaid kahtlusi.
Õigeuskliku vandenõuteoreetikuna tõlgendan ma toimuvat nii, et Musk üritab jätta endast sõnavabaduse eest võitleja muljet, et su ajudele käpp peale panna. Kuid ei saa täielikult välistada, et ta ongi normaalne tüüp, jälgime arenguid, ent esimeste hulgas ei kiibista.
Igal juhul on Vene transiit väljunud kontrolli alt ja see on vaja kõrvuni mutta trampida. Sven Sildnik tuleb valida riigikokku ka selleks, et tagada elementaarne ja põhiseaduslik sõnavabadus neile, kes pole suutnud 45 miljardit kokku kühveldada. Vali vaba eesti sõna! Vali elu!
(:) kivisildnik
Pärnus 30.04.2022