17.10.2020
(:) kivisildnik
Kultuuriküsimused muutuvad iga päevaga olulisemaks ja valusamaks. Probleemid kuhjuvad ning enamuse ühiskondlikest probleemidest põhjustavad ebakultuursed inimesed – ebakultuursed tüübid on nii perevägivalla, mõõduka pealõikamise, ühiskonna lõhestamise kui vasakradikaliseerumise taga. Kultuursed inimesed päid ei lõika ja nad ei räägi ka mitmesajast soost, mõlemad ohtlikud äärmused on sügavalt ebakultuursed.
Kui keegi küsib selle peale, mis on kultuur, või väidab, et kõik on kultuur, siis on tegu kas võhiku või kaabakaga, kes kasutab kultuurikilpi oma perverssuste, ahnuse, lolluse ehk saamatuse varjamiseks. Multikultuuri ideoloogia on kõige lihtsam näide kultuuriks maskeeritud ühiskonnavastasest õõnestustegevusest. See ei ole kultuur, see on vedel väljaheide.
Ma loodan, et ärksamad pead on juba taibanud, kui ohtlik on punaaktivistide vallutatud institutsioonid, see kõik algab kultuurilehtedest ja ülikoolidest ning lõpeb sellise homoseksuaalse katastroofiga nagu meie sotsiaalministeerium – kümme miljonit raha ebaseaduslikult kihuklounidele. Ja keegi isegi ei vabanda, betooni peale kolimisest rääkimata.
Vaadake nn vaba maailma filme ja seriaale, ning nimetage mulle kasvõi üks, kus lesbilised maiasmokad hottendottide koori ergutushõigete saatel üksteist hullunult ei lakuks, näriks ega imeks. Tülgastav, nii kaugele oleme jõudnud, kuritegelik ükskõiksus kultuuriküsimustes on viinud lastekohitsemiseni ja see ei ole veel kaugeltki viimane piir.
Meie kultuuriinstitutsioonid kas ei toimi või on muutunud vasakagitatsiooni punanurkadeks. Vabaturu lömastav käsi on muutnud kultuuri kaubitsemise ja kupeldamise hingetuks objektiks. Haridusest ei saa enam rääkida, sest kirjaoskamatud tudengid ei saa olla haritud ja ilma kultuurita ei ole haridust. Mitu tundi eesti kirjandust meil koolides õpetatakse?
Kultuuritus on viinud loomastumiseni, kultuuriimperialismi ning kultuurigenotsiidi õitsenguni. Ainus võimalus päästa eesti rahvas ja põhiseaduslik kord on kehtestada kultuuritusmaks ja kehtestada ka kultuurimiinimum. Kunagi oli meil lastetusmaks, kui sul lapsi pole, siis maksad, sest lapsi on ühiskonna normaalseks toimimiseks vaja.
Analoogia põhjal tuleb kehtestada ka kultuuritusmaks, ühiskond lihtsalt ei toimi ilma kultuurita, seega tuleb kehtestada meetmed. Euroliit hullab oma plastikumaksude ja miinimumpalgaga – see on meie vastus, sest sellised on tegelikud probleemid. Kultuuritus tuleb vaeseks maksustada ja kehtestada kohustuslik kultuurimiinimum, seda nii eraisikutele, ettevõtetele, organisatsioonidele kui ka meediale.
Prantsuse raadiojaamadele kehtestati kunagi kultuurimiinimum, ma ei mäleta kas pool kogu esitatud muusikast peab olema prantsusekeelne või kuidagi nii, trahvid on muidugi meeletud. Selline kultuurimiinimum tuleb kehtestada ka meie raadiotele, ajalehtedele selles mõttes, et vähemalt kolmandik peab olema eesti kultuuri ja ajaloo saateid, sama kinodele, raamatukogudele, raamatupoodidele jne.
Kui organisatsioonid, äriettevõtted ja muud sellised ei tegele mingis osas eesti kultuuriga, nt 10% tegevusest olgu seotud eesti kultuuri edendamisega, siis tuleb nende tegevus lõpetada, sest nende eksistents on vastuolus põhiseaduse preambuliga. Ei saa olla tegevusi, mis ei ole kooskõlas põhiseadusega või töötavad sellele otseselt vastu, juriidiline absurd.
Ärgem laskugem siin hetkel detailidesse. Kui me räägime kultuurist, siis me mõtleme vastavalt põhiseadusele eesti kultuuri – kriminaalne kultuur peab oleme keelatud, nt gängstaräpp, vägistamismängud ja tänavatel pussitamine või inimeste langetamine kirvega, isegi siis kui see kuskil hottentottistanis on elunormiks. Siin ei ole, siin on Eesti, kontrollige oma koordinaate.
Kultuuritusmaks eraisikutele on lihtsalt kehtestatav, kes ei suuda tõestada, et ta kulutab 20% oma sissetulekust ja 20% vabast ajast eesti kultuuri nautimisele, maksab kulutamata raha maksuks ja veedab kultuurilt varastatud aja kultuurituse likvideerimise laagrites.
Kõige parem on, kui osa palgast või muust sissetulekust, ütleme 20% laekub eriarvele, millelt saab maksta ainult eesti kultuuri eest, kui seda raha ära ei kasutada, siis läheb see mõne aja pärast automaatselt maksuks. Maksu eest ehitatakse välja põhiseaduslike kultuuri institutsioonide võrk ja lammutatakse sorosliku vähkkasvajasse nakatunud taristu.
Ebakultuursus on ühiskonnaohtlik ja ebaseaduslik tegevus, olge õnnelikud kui te selle eest vangi ei lähe. Me oleme väga valesti saanud aru integratsioonist – eelkõige peame me eesti rahva integreerima eesti kultuuriga, see töö on jäänud tegemata nii koolidel, meedial kui põhiseadusliku korra järele valvavatel instantsidel. Piinlik ja ohtlik.
Samas tuleb võidelda ka kultuurisektantluse vastu. Kultuurisektantslus on epideemiline ja paraku ei saa kultuurisektant olla ühiskonna täisväärtuslik liige. Paremal juhul on ta ballast. Kas kodanikku, kes loeb ainult spordiuudiseid ehk ainult “Müürilehte” või kuulab muusikast ainult norra surmametalli, saab pidada kultuurseks? Kindlasti ei saa ja see on tõsine probleem.
Inimeste järele nuhkimine ja ebaseaduslik tsensuur on muutunud nn vabas maailmas elunormiks, tuleb kaaluda nende julmade vahendite kasutamist õilsa eesmärgi nimel. Me ei saa võita sõda, kui me ei kasuta neidsamu tõhusaid relvi, mis on juba meie vastu suunatud ja millega meid hävitatakse.
Kui tahame riigi ja rahvana ellu jääda, peame olema sama jõhkralt tõhusad ja innovatiivsed kui euroliit või feispuki laadsed eraettevõtted – ebakultuursed inimesed tuleb profileerida, seejärel vaikima sundida ja neid tuleb demoniseerida, alandada ja ka kohtutes väntsutada. Seda kõike tehakse juba meiega, selle oleme me lurjustele ja vaenlastele võlgu.
Kaotatud kultuurisõda on kõige lühem ja piinlikum tee olematusse. Seda ei tohi juhtuda.
( : ) kivisildnik
16.10.2020
Pärnus, iidses eesti kultuuri pealinnas