Ilmselt ei ole enam ühelegi mõtlevale inimesele Eesti Vabariigis saladuseks, et vabariik ja demokraatia on läbitud etapp ning võimu on võtnud kaporatuuri hunta. Milleks meile riigikogu, valimised ja valitsus ehk seadused, kui asju juhivad tegelikult kapo ja prokuratuur? Riigikogu ja valitsus tuleb laiali saata ning nende funktsioonid kaporatuurile delegeerida. Aitab naeruväärsest palaganist!
Esiteks on see odavam ja loob töökohti, teiseks on see demokraatlikum, sest liberaalse vähemuse arvates ebademokraatlikud jõud nagu ekreiidid ja isamaalased saab riigiasjadest eemal hoida ja sellest on rõõmu nii homoseksuaalidel, liitlastel kui ka igasugustel tobukestel, vasakpropagandistidel ja mõistagi ka riigireeturitel ja korruptantidel-rahapesijatel.
Ahto Lobjakas on süvariigi tegutsemise meetodid ja motiivid heaks kiitnud, kas me oleme temast halvemad? Kas meil ei olegi õigusi ega väärikust? Kapo ja prokuratuur tuleb mõistagi ühendada, sest seadusi andva ja seadusi võtva aparaadi lahusus on viinud põhiseaduse vastase ja inimõigusi ahistava rahapesu uurimiseni. Mingit rahapesu uurimist ei tohi aga olemaski olla, sest see käib kriminaalsele vähemusele närvidele ja seab nende röövsaagi ohtu.
Kaporatuuri ideaalseks ja veelgi demokraatlikumaks toimimiseks tuleb kaporatuuriga ühendada vanglad, sest riigikogus pole piisavalt kriminaalset ollust, et mehitada kõik olulised institutsioonid ja jõupositsioonid. Sotsiaalselt lähedased tuleb kaasata, see on vana kommunistide strateegia.
Ja mõistagi tuleb vanglatega ühinenud kaporatuuriga ühte patta panna ka meedia, sest vaba ja sõltumatu infovahetus on liiga putinistlik ja natsistlik. Ühest meedia väljaandest piisab huntale täielikult, sest tõde on üks ja kui teised väljaanded räägiksid muud juttu, tuleks nad maha põletada, sama jutu rääkimiseks mitmes kontoris pole aga mingit arukat põhjust.
Kaporatuuri hunta peab olema igavene, sest ainult nii saavad eesti rahvas, keel ja kultuur kesta aega lõpuni, ning see lõpp tuleb ühisel jõul, kindlas usus ja vääramatus tahtes tuua võimalikult lähedale. Selle eesmärgi nimel tuleb meil kõigil kaporatuuri huntaga ühineda või pagulusse minna, sest vanglatel on nüüd uued ja olulisemad funktsioonid.
Mõni lihtsameelne võib hakata uurima, et mis saab kultuurist, haridusest, meditsiinist ja muudest vähemähtsatest asjadest? Kas ka pangad, burksiputkad, lasteaiad ja bensiinijaamad ühendatakse kaporatuuriga? Põhimõtteliselt jah, kuna kaporatuuri võim on meile parim, siis pole mingit põhjust jätta ühtegi asutust, ettevõtet või organisatsiooni iseseisvaks, eraomandusse või kuidagi teisiti.
Kaks parteid võiks siiski jääda, sest see on kaunis kultuuritraditsioon nagu laulupidu: need olgu Kohtulikult Karistatute Homoseksuaalne Eesti Erakond ja Süüdistuse Saanud Teeröövlite ja Piraatide Gei-Partei. Mõistagi vajab progressiivne kaporatuuri juhitud Eesti ainult homoabielu. Kui kõik kodanikud on homoabiellunud ja endale lapsed ostnud, on hunta oma eesmärgi saavutanud ja kuulutab välja maapealse paradiisi.
Eesti Vabariik nimetatakse ümber Eesti Uhkuseriigiks Maapealse Paradiisi Ülesannetes. Maapealses paradiisis peavad kõik olema õnnelikud, selle järele valvavad hoolega kaporatuuri nuhid ja rünnakrühmlased, kasutades sotsiaalmeediat, tänavakaameraid ja vastava väljaõppega verekoeri.
Kõik peavad kandma maske, aga maskid peavad olema läbipaistvad, et lai naeratus kaugele näha oleks. Naeratada tuleb vana vene kombe kohaselt ja sotsialistlikult ehk siis eriti südamlikult ja kogu aeg, ka magades. Eriti ustavad kodanikud õpivad lisaks koonule naeratama ka tagumikuga ning kannavad läbipaistavaid pükse, nemad on kaporatuuri avangard ja ühiskonna edasiviiv osa.
Ühiskonna edasiviiv osa vabastatakse tööst, maksude maksmisest ja seaduste täitmisest – piisab sellest, kui nad kannavad läbipaistvaid pükse, kordavad eksimatult ja ladusalt kaporatuuri meedia jutupunkte ning täidavad tõrkumatult oma liitlas- ja abielukohuseid. See ongi õnn ja nad on selle ära teeninud.
Igasugused natsid, tagurlased, heterod, kristlased ja kliimamuutustes või massiimmigratsioonis kahtlejad suletakse töökeskkonda ning rakendatakse halastamatult ja töötasu maksmata ühiskonna teenistusse. Võtku seda kui reparatsioone. Ma arvan, et 14-tunnine tööpäev on piisav, sest aega peab jääma ka ajupesu ja käteväänamise jaoks.
Kaporatuuri töökeskkonnast on ainult kaks väljapääsu, kas läbi ökoloogilise mahekrematooriumi või tingimusel, et sa muudad iseendal ja oma lastel soo ära, annad üles 50 valitseva režiimi vaenlast ja kahetsed avalikult, et oled rääkinud eesti keelt ja solvanud sellega kõiki maalima rahvaid, naisi, transvestiite, vanasoorost ja kaporatuuri õilsaid juhte.
Ärge kartke, kaporatuuri hunta on hea ja läheb iga päevaga ainult paremaks. Ja ära ei lähe ta üldse mitte kunagi, kui seda just ei ole vaja uue maailmakorra sisseviimiseks või suure lähtestamise kiirendamiseks. Vanad inimesed võivad hakata muretsema, et kas nad ikka oskavad ja jõuavad uued kombed selgeks saada ja ära õppida.
Kaporatuuri hunta ei nõua kelleltki uusi kombeid ja mitte mingeid uusi eeskirju ei sätestata ja ka seadusi varsti enam ei ole – inimesed on vabad. Nii nagu Hiinas, hakkab ka kaporatuuri hunta all kehtima sotsiaalse krediidi süsteem. Iga inimene peab ise mõtlema ja aru saama, mis on õige ja korralikult käituma, ilma et keegi talle ütleks, mida on vaja teha. Oma peaga on vaja mõelda.
Igaüks peab ise aru saama, kellega suhelda, mida rääkida, kuidas seksida, millist taimetoitu ja kui palju süüa või seda, kas sa oled mingis raskes haiguses ja pead elu lõpuni kodus istuma. Kui seadusi ei ole, siis karistatakse sind näo järgi, selleks on näotuvastus-tarkvara ja tehisintellekt. Ära vahi vastiku näoga ringi ja sul läheb hästi. Ole õnnelik ja ka sinu abielu on õnnelik.
Kas saab olla üldse midagi paremat kui igavene kaporatuuri hunta? No ei saa.
(:)kivisildnik
23.01.2021
Pärnus, kus kuulutati täna välja tuhandeaastane kaporatuuri hunta