Aastal 1959 avaldas ulmekirjanik Fritz Leiber oma loo “The Silver Eggheads”, mis räägib raamatuid kirjutavatest robotitest või tehisintellektidest, neid masinaid nimetab autor sõnaveskiteks. Kirjanikest on tulevikus saanud karnevalikostüüme kandvad avalike suhete klounid, kes ei kirjuta midagi. Nad pole selleks ka võimelised. Mõistagi on Leiberi loos aktiivsed ka tsensuuri ja seksirobotid.
Lõbus raamat, tark raamat, kirjanik on saanud hunniku auhindu, nii kriitikutelt kui ka publikult, elutööpreemiad ja miks kõik. Aurahad on asja eest, raamat kõlbab vägagi lugeda ja pealegi on jutt tänaseks sama hästi kui õige. Filmide kirjutamiseks on ammu tarkvara olemas, nüüd vorbivad robotid ka lehelugusid nii et vähe ei ole.
Alex Jones annab teada, et tuntud tehnoloogiauudiste portaal CNET on alates 2022 novembrist avaldanud 73 tehisintellekti kirjutatud lugu. Roboti looming olevat toimetuse poolt üle vaadatud ja faktid kontrollitud. Vastav peenes kirjas märge seisvat lugude all, märgata on seda teadet igal juhul raske.
Tehnika areng on iseenesest tore. Teades aga, kuidas globalistid, suurfirmad ja uuskommunistid on teinud otsimootoritest, suhtlusportaalidest ja muust sarnasest nuhkimis- ja käteväänamiskeskkonnad, ei ole midagi head ka robot-ajakirjanikest oodata. Valetaja poolt valetama programmeeritud robot ei saa tõtt rääkida.
Loodetavasti on tehisintellekt odavam pidada kui ajakirjanik, see on paljulubav fakt, ning peagi võime näha, kuidas lähitulevikus progressiusulised ajakirjanikud ja muud ärganud vennikesed toimetustest vallandatakse. Revolutsioon on alati oma lapsi pilastanud, nüüd on ka ajakirjanike likvideerimiseks vastav tarkvara olemas.
Jääb kirjutamise robot massiivse tsensuuri liidesega, punamäed ja viljakiislerid lähevad kas pensionile või tootvale tööle, vaevalt et neist programeerijatena asja on. Robot-agitaatorid muudavad vasakülikoolide humanitaarosakonnad täiesti üleliigseks. Inimkommuniste pole enam kellelegi vaja, kahju küll, aga ees ootab ajaloo prügikast.
Kas töötutest kommunistidest saavad vastupanuliikujad või jäävad nad globalismi üritusele ka töötu abiraha peal kindlas, eks aeg näitab. Üldiselt on punased küll vahel näinud probleeme, kuid lahendusena pakkunud alati veel rohkem sotsialismi või midagi muud sama vastikut.
Kujutan ette, kuidas vallandatud viljakiislerid korraldavad meeleavalduse valetavate robotite toetuseks, plakatil: Rohkem tehisintellekti, vähem tolguseid! Või lammutavad nad ametiühingute juhtimisel valeveskid ära, nagu juhtus Leiberi loos. Leiberil muidugi kirjanikud ise enam kirjutada ei osanud, AI valitsemisaeg oli olnud küllalt pikk.
Mida aeg edasi, seda relistlikumaks muutub ka Terminaator 2 filmist tuttav stsenaarium – inimeste ja masinate sõda. Infosõda masinate ja inimeste vahel juba käib ja ajakirjandusrobotid on vaenlase uus relv meie kõigi vastu. Ehk aitab see vastuolu eesti rahvast ühendada, meie lõhestatusest üle saada, kes teab?
Mu meelest on robotis psühholoogiliselt kergem näha vaenlast, kui eestlasest küüditajas, pealekaebajas või võõrvõimule ustavas agitaatoris. Robot on lihtsalt masin, selle lõhkumine ei ole moraalne probleem. Mistahes masina kuulamine ja uskumine on minule isiklikult alandav. Eelistan AI mölale inimese juttu.
Masinad võivad mängida malet ja isegi god ning võita suurmeistreid, ometi on lootust, et meie valetame paremini ja teeme seda stiilsemalt. Või räägime koguni tõtt, sest meid kõiki pole valetama programmeeritud. Kordan: ma ei kujuta ette kommunisti programeeritud masinat tõtt rääkimas.
See ei ole lihtsalt võimalik, kommunist programmeerib AI rääkima kliimamuutustest, feminismist, abielu võrdsusest, eestlaste kolonialismist, multikultuuri õnnest, rohe- ja digipöördest – kuidas saab see masin mitte valetada? Selliselt programmeeritud masin saab ainult valetada, kusjuures ta ei eksi kordagi.
Muskieelses Twitteris täiuseni viidud AI tsensuur ja totaalne robotite abil valetamine on laienemas tavaajakirjandusse. Ajakirjandus on muidugi mäda niikuinii, aga olukord saab minna veel palju halvemaks, globalistid üritavad vähendada kulusid ja tugevdada kägistavat haaret.
Orwellilikule uuskeelel lisaks on välja töötatud leiberlikud uusajakirjanikud, küllap järgnevad neile varsti ka robotministrid, AI arstid ja tehisintellektiga politseimasinad. Ma loodan sellele, et lollide programmeeritud kirjutaja robotid on veel lollimad kui ajakirjanikud, ning seda jama, mida nad tootma hakkavad, lihtsalt ei ole võimalik lugeda. Ja süsteem variseb kokku, sest masinad võidavad lolluses ka inimestest suurmeistreid-idioote.
Inimesel, ka kõige halvemal, on ikkagi mingid piirid – masina lollus on täiesti kujuteldamatu. Mina olen inimeste poolt ja masinate vastu, eriti kui need masinad on meie surmavaenlase teenistuses. Ühesõnaga, vali Sven Sildnik riigikokku. Vali elu!
( : ) kivisildnik
Berliinis 14. jaanuaril 2023