Avalikkusele on antud teada, et EPL/Delfi lõpetab tegevuse kultuuriturul, see tähendab paneb oma kultuuritoimetuse jäägid kinni. Eks see üks vasakkomude leht ole, seda toredam, et punareied on ju kanged feministlik-anaalse kultuuri entusiastid. Ja kultuurilimukad on omakorda nagu hundid kommunistliku ilmakorra eest väljas – lõputu ulumine käib hommikust õhtuni.
Samas kui järgi mõelda, siis on see täiesti loogiline asjade käik. Ei lähe hästi komude lehtedel, virelevad, seda solki ei taha inimesed üldsegi lugeda. Talitusel pappi pole, tuleb koonerdada, mõistagi visatakse esimesena tänavale kultuur kui ebapopulaarne ja vastik ollus. Nõus, lõpetage kultuuripilastamine. Õhk saab puhtamaks.
Parem ärgu räägitagu kultuurist üldse, kui et kultuuri solgivad ja rüvetavad pooletoobised feministid, hungveipingid või muud hüsteerilised agitaatorid. Müürileht on meil olemas, vaatan ikka vahel uudis.net lehel reitingut, kuskil seal 0% kandis ta kipub olema, ei sega kedagi. Rebivad Sirbiga rinnutsi mudaliigas, jõudu, lillaroosad limukad.
Eks see ole ka õppetunniks vasakkultuuritolgustele – poete komudele, ajate globalistlik-soroslikku anaalsokki näost välja, maadlete kliimamuutuste ja hottendottide õigustega. Kedagi ei huvita, ja teie suured sõbrad tulipunases päevalehes tatistavad teile silme vahele. Ehk mõni nüüd mõtleb, enne kui oma lapse kunstiakadeemiasse ja häbisse saadab.
Raskel ajal on see veel eriti kena uudis kuulda. Üks kommunist on palgalt maha võetud, teised ei saa paarikümne eurist honorari oma südameverega kirjutatud soperdiste eest, kolmandate projektid kaovad jälge jätmata ja kirge kütmata. Mõistlik, kui sind pole meedias, siis sind pole olemas. Näed, kõik sõimavad kunstiteadlast Karol Kallast Objektiivist, sind aga ei nähta ega kuulda. Kellel on kobedam projekt?
Mooramaa performantsikunstnik on oma töö teinud
Mooramaa performantsikunstnik on oma töö teinud, Mooramaa performantsikunstnik võib minna. Uks on seal. Revolutsionäärid on alatud, kui on vaja võimu võtta, siis ollakse nõus koostööd tegema kellega iganes. Kunstnikega, anarhistidega, esseeridega ja kas või menševikega – kui aga on kas paremad ajad või peenike pihus, siis minnakse endiste liitlaste kõri kallale.
Vene bolševikud tapsid ju kõik oma endised kaasosalised maha, punased suurvürstid said kuuli kuklasse, revolutsionääre rahastanud töösturid mõrvati, anarhistid niideti kuulipildujatulega tänavatel maha, esseerid mädanesid vanglates, edumeelne kultuur nälgis, aga ka mahakoksamist tuli ette ja mitte vähe. Eks ole Gorkigi surma asjaolud enam kui piinlikud.
Tee aga punastega koostööd ja küll leidub ka sulle tükike tina. Meie juhtumil aga ei leita sulle raisale enam trükimustagi. Ja katkuaeg ka, ei saa kõnekoosoleku teest raha sisse kasseerida, võid ju oma mögina võrku riputada, aga seal porri ees küll ja veel – kole raske on kogu maailma jalgevahedega konkureerida. Punareis ajalehes võiks toetada, aga ei saa, seisab töötukassa sabas ja kirub valitsuse heteropoliitikat.
Ja ega ka süvakommareid saa hukka mõista, kunagi oli soroslastel kultuuriholoppe vaja, need totukesed tegid anaalasja ajamisel ukse lahti, olid eesrindlikud ja euromeelsed. Nüüd räägivad homoabielust juba kõik lehed ja seda palju populaarsematel lehekülgedel kui kultuur. Diplomaadid teevad grupiviisilist anaali ja panevad peenemat pealinna narkotsi – mida on katkutud Tartu kulturnikul sellele Brüsseli-Washingtoni allilma glamuurile lisada?
Midagi ei ole lisada, kuskile edasi ei ole ka minna, mõni kangem teatrimees on küll oma armukest jalaga taganud, aga eks seegi ole raske töö ja talvel väljas hakkavad käed külmetama. Igav pealegi, kung fu on ikka lahedam. Samas pole kuulnud, et meie kultuurieliit verd jooks, lapsi ohverdaks või kannibalistlikke õhtusöömaaegu korraldaks. Ollakse ikka kõvasti ajast maha jäänud, see on fakt.
Vanasooros on su sigitanud
Meie punane kultuurieliit on jäänud loorberitele vedelema, ei pingutata, ei suudeta leida uusi rajumaid trende, isegi islami usku ei ole keegi vastu võtnud. Lausa piinlik selle tagurluse pärast, näed siis, valitsus on taliibe täis, aga kunstnike majas vahivad ateistid tühja pilguga vastu. Nii ei saagi konkurentsis püsida ja pannaksegi kultuuriosakond kinni.
Ei suutnud ka Mare Tralla volüümikas ekshibitsionism kultuuri kauaks üle uudisekünnise upitada, eesti kultuuri luigelauluks see jäigi. Mis siis veel rääkida pudi- ja umbkeelsetest poeetidest või harrastusfilmide staaridest. Neil ei ole ju midagi öelda, masside salasoove sõnastavad juba ammu kaabud. Tahaks normaalselt elada, on see kõige menukam sõnum lühidalt, ei ole kuulnud midagi taolist kultuuriklounide suust.
Vanasooros on su sigitanud ja Vanasoorus su ka tapab. Nii nagu Päts tegi oma kätega nii Eesti riigi kui ka sellele lõpu. Mis peaks eesti kultuuri käsi paremini või teistmoodi käima? Lõppude lõpuks ei tegele kultuuriga ka Kultuurkapital, miks EPL peaks? Ei peagi, tahan võtan kassi, tahan viin varjupaika või pigistan ukse vahel surnuks. Selline on elu ja selline on inimloomus.
Käisin just Pärnu Linnagaleriis. Marko Mäetamme, Eesti parim kunstniku, 300-leheküljelise albumi/kataloogi maailma esmaesitlus oli Pärnus, Tallinnas polnud kuskil esitleda ja Kulka raha ka ei andnud raamatu tegemiseks. Ja kui nii koheldakse geeniust, miks peaks mõni suvaline ajaleht tegema talle erandi, söögu savi. Käis kunagi Veneetsias, mis siis, mõnigi meist on käinud kaugemal. Kultuur on juba mõne aja eest lõpetatud, mingid suvalised kommarid jagavad omavahel minu ja Marko raha, miks peaks see kedagi kusagil ajalehes huvitama? See ei ole ju kultuur. See on mõrv.
( : )kivisildnik
Pärnus, linnas, kus algas eesti kultuur
4.12.2020