Kliimahüsteeria on väljunud kontrolli alt

Kliimahüsteeria läheb üle mõistuse. Kõike mida saab, seostatakse kliimamuutustega.

Need muutused on kahtlemata olemas, aga mitte alati inimtekkelised, ja probleem pole mitte just muutustes, vaid nendega kaasnevas poliitilis-ideoloogilises mõjutegevuses.

Nii kirjutab BNS Jaapanis inimesi rünnanud karust.

AFP-BNS – Põhja-Jaapanis nelja inimest vigastanud karu, kes ametnike sõnul on ilmutanud märke erakordsest intelligentsusest, on reedese seisuga endiselt vabaduses.

Ametnike sõnul avas loom põgenedes ilmselt ise aknariivi ja keeras joomiseks lahti veekraani.

Karud tapsid eelmisel aastal Jaapanis rekordiliselt 13 inimest ning teated karude nägemisest on hüppeliselt sagenenud, kuna loomad väljuvad talveunest näljasena.

Ekspertide sõnul on karude arvukus kasvamas osaliselt tänu soojeneva kliima mõjul tekkinud toiduküllusele, sealhulgas tammetõrudele, hirvedele ja metssigadele.

Seekord siis seostatakse kliimamuutustega toiduküllust (enamasti mitmes maailma piirkonnas olevat näljahäda).

Loomade arvukust on alati reguleeritud küttimisega. Pole põhjust, miks ei saaks Jaapan seda teha.

Teiseks on loomade agressiivsust tõstnud inimtegevus. Ka Eesti metsa-alad on lagedaks raiutud, sinna ehitatakse tuuleparke, raudteetrassi, karjääre, laskealasid – muidugi paneb see loomad liikuma ja nad satuvad inimeste lähedusse, olles häirimisest stressis.

Üks teema, mida kliimanarratiivis ohtralt kasutatakse, on metsatulekahjud, mis on alati olnud. Piirkondades, kus nad puhkevad (Vahemeremaad), on suved alati kuumad. Maastik on süttinud (äike, klaaspudelid looduses) või süüdatud erinevatel põhjustel: näiteks Kreekas on teinud seda poliitilised rühmitused (anarhistid), vihased migrandid, lihtsalt halvad inimesed, seda on tehtud selleks, et põlengujärgselt maad odavalt kätte saada, Portugalis soodustab süttimist sinna istutatud eukalüptisaludes puudest eralduv eeterlik õli jne. Kliimamuutustega pole enamasti mingit pistmist.

Olgu Jaapani karudega kuis on, aga tähelepanelik lehelugeja näeb ära, et igat negatiivset asja seostatakse kohe kliimamuutustega, et see narratiiv inimesi psühholoogiliselt mõjutaks. Ja samal ajal kurdetakse inimeste vaimse tervise halvenemise üle – kuigi just kliimapaanika tõttu ei julge noored enam elada, kartes Maa süttimist.

Selline ongi infosõda.

Uued Uudised

Hoiatus: seda arvamuslugu võib tabada “kolmanda osapoole” tsenseerimisrünnak.