16.07.2024
Välismeedia teab “kilekotimeest” juba hästi.
Kliimaministeerium algatab rohekampaania, mis võib paraku läbi kukkuda, sest suur osa ühiskonnast ei usalda seda ametkonda ning võib seetõttu ignoreerida ka tema soovitusi.
Eesti ühiskonnas pole siiani hästi mõistetud seda, et kui ka vajaliku ja õige asja võtavad ette “valed” inimesed, ei pruugi rahvas sellega kaasa tulla. Näiteks kui naisõiguslust veavad radikaalfeministid, siis ei toeta seda kindlasti mehed, kes muidu seisavad õrnema soo eest. Eriti halvasti mõjub headele ideedele see, kui neid hakkavad vedama poliitilised erakonnad – siis saabki see tuge vaid nende valijaskonnalt.
Kliimavõitlus on veel eriti hell teema: rohepöörde sildi all on Eestis praktiliselt hävitatud oma odav põlevkivienergeetika, mis on kaasa toonud majanduslanguse; “Maa päästmisega” põhjendatakse ka ühiskonnas suurt vastuseisu kohanud ja ometigi jõuga läbi surutavat automaksu – kui kliimavõitlusele luuakse sedavõrd negatiivne foon, siis inimesed ei lähe kampaaniatega kaasa või hakkavad nördimuse suurusest sõltuvalt hoopis vastupidiselt käituma.
Kliimaministeerium ei ole Eestis vähimalgi määral sedavõrd populaarne, et võiks hakata inimestele soovitada näiteks taimtoitu süüa – pigem hakkavad paljud just teadlikult seda mitte tegema, et näidata vastuseisu minister Michalile. Noored “maailmapäästjad” ehk lähevad nende üleskutsetega kaasa, aga mitte elukogenud inimesed, kes on selliseid kampaaniaid Nõukogude ajal küllalt näinud ja üle elanud.
Rohepöörde teeb ebapopulaarsemaks seegi, et see on sisuliselt muutunud religiooniks, kus teisitimõtlemist ei lubata, kahtlemine on kuulutatud ketserluseks, kahtlejaid naeruvääristatakse ja ka tsenseeritakse, samas aga puuduvad korralikud mõjuanalüüsid ning kõik toimub kampaania korras, hüsteeriliste aktivistide eestvedamisel.
ERR kirjutab: “Kliimaministeeriumi värske kampaania, mis läks maksma 17 000 eurot, soovitab inimestel kliimamuutuste vastu võitlemiseks sorteerida biojäätmeid, süüa mõnel päeval taimetoitu ja käia looduses. Tõuke kampaaniaks andis Eesti inimeste väidetav vähene panus kliimamuutustega võitlemisse.
12. juulil algatas kliimaministeerium kampaania “Väike samm, suur mõju”, mille eesmärk on tõsta inimeste panust kliimamuutuste vastu võitlemisse.
Ministeeriumi rohereformi kommunikatsiooninõuniku Karoli Noore sõnul inspireeris kampaaniat Eurobaromeeter uuring, millest selgus, et 49 protsenti Eesti elanikest panustab võitlusesse kliimamuutuste vastu. Selle näitajaga on Eesti Euroopa Liidu 27 liikmesriigi arvestuses 22. kohal.
Kampaania esitab inimestele väljakutse panna proovile oma tavapärane rutiin ja teha vähemalt nädal aega asju teisiti. Näiteks soovitab kampaania inimestel mitte osta uusi asju.
“Nii vähendad jäätmete teket ning säästad loodusressursse ja tootmisenergiat. Näiteks kulub ühe teksapaari tootmiseks umbes 10 000 liitrit vett! Ostes teise ringi poest või asju parandades, aitad hoida loodusvarasid,” seisab nii kampaania teavituslehel kui ka seltskonnaajakirjas Kroonika avaldatud lakoonilises, üksnes tekstist koosneval reklaamipinnal.
Kampaania soovitab ka vähemalt ühel päeval nädalas süüa taimetoitu.
“Tööstuslik lihatootmine nõuab palju ressursse ning tekitab kasvuhoonegaase. Valides taimse eine, vähendad toidulaua negatiivset keskkonnamõju. Asenda liha roogades kaunviljade või seentega,” soovitab kampaania.
Samuti soovitab ministeerium käia looduses ning õppida taime-, putuka- või loomaliike, et õppida märkama kliimamuutuste mõju ohtlike võõrliikide näol.
Suuremaid kampaaniaid inimeste käitumise mõjutamiseks ministeeriumil edaspidi plaanis ei ole.
“Eesti soovib 2050. aastaks olla kliimaneutraalne ja seal on vaja ka mõningaid käitumuslikke muudatusi. Me ei plaani pikas perspektiivis suuri kampaaniaid selleks teha, kuid see on toetav. Eelkõige tuleb inimeste käitumist nügida ikka sisuliste asjadega,” ütles Noor.”
Eestis on taust sellise “nügimise” läbiviimiseks nõrk, sest kliimavõitluse sildi all pumbatakse hoopis raha inimeste taskust riigieelarvesse, nagu automaksuga.
Uued Uudised