11.01.2024
Utopistlikud “Maa päästjad” võiksid aru saada, et see ei ole enam loodus, vaid tööstusmaastik meres. Tuulikud Suurbritannias.
Kliimavõitlus on sama läbimõtlemata, nagu oli Gorbatšovi alkoholismivastane võitlus ja nagu tollalgi, kiirustavad asjapulgad pakkuma üha utopistlikumaid ideesid.
Elektri hinna soodsamaks muutumise võti on selles, kui Eesti omavalitsustes oleks võimalikult palju tuuleparke, ütles kliimaministeeriumi energeetikaosakonna juht Rein Vaks “Esimeses stuudios”.
Vaks ütles saates, et Eesti energiapoliitika toimib ja seda näitab see, et Eesti on Euroopa Liidus taastuvenergia arendamisel viiendal kohal. Järgmine etapp on tema sõnul rohkemate tuuleparkide rajamine, mis peaks elektri hinnad allapoole tooma.
“Rohkem tuulikuid maismaa peale, igasse omavalitsusse nii palju tuulikuid kui vähegi võimalik. Seal on see koht, kus me saame elektri hinda lõpuks soodsamaks,” rääkis ta. Eesti eesmärk on 2030. aastaks katta 100-protsendiliselt oma tarbimine tuuleenergiaga.
Eestis võib olla ühel hetkel väga tuuline, siis jälle pikk tuulevaikus, kaasaegne tehnoloogia aga ei võimalda veel salvestada tuule- ja päikeseenergiat niiöelda tagavaraks. Kliimavõitlus käib ette tuleviku arvelt, kusjuures pole teada, kas selliseid energia salvestusvõimalusi üldse osatakse luua ja kas need pole siis sama keskkonnavaenulikud, nagu on elektriautode akud.
Vaks tahab teha tuuleparke nii palju kui võimalik. Temasugused unustavad aga ühe olulise asja – tuulepargid on tööstusmaastik. Projektide pealt on näha sadade tuulikutega mere- ja maismaa-alasid, mis ei ole enam loodus, see on tööstuspark, kus kehtivad lennu- ja laevanduspiirangud, ohutusnõuded tuulikute avariide puhuks, nende ehitamisel ja ekspluateerimisel peab arvestama pärislooduse ehk lindude ja mereloomastikuga. Ka tuulikud on üsna keskkonnavaenulikud, seda nii neis kasutatavate materjalide kui ka nende hilisema utiliseerimise pärast.
Arvukad Maa päästjad ei arvestagi seda, kuidas väidetavalt planeedi päästmiseks tehtavad meetmed Maa tegelikult veelgi inimkesksemaks muudavad – ka meie tuule- ja päikesepargid, Rail Baltic, uued karjäärid ja kaevandused, kiiresti väljapoole arenevad linnad ja kõik muu inimkätega loodu ei tööta ju looduse heaks, vaid pigem selle vastu. Tuulikutega Ida-Virumaa ei ole “looduslikum” kui elektrijaamadega maakond.
Vaks kirjutab sellest, kuidas teiste riikide energiamured teevad hinna ka Eestis kõrgeks ja loodab, et oma tuulepargid teevad elektrihinna odavamaks – Eesti eesmärk olevat 2030. aastaks katta 100-protsendiliselt oma tarbimine tuuleenergiaga. Kas see tähendab, et Eesti jääb teiste riikide energiasüsteemidest ja börsist, kus hindu kergitatakse, tulevikus kõrvale? Vaevalt – ka praegu võiks Eesti ise oma odavamat põlevkivienergiat enda tarvis toota, aga ta on lülitunud NordPooli süsteemi ning ilmselt jätkub see ka tulevikus. Kaja Kallas ju välistas börsilt lahkumise sel ajal, kui ta poolteist kuud enne Ukraina sõda elektrihinna taevasse ajas.
Kliimautopiste ei maksa uskuda – nende eesmärk ja kohustus on kliimameetmeid ainult heas valguses näidata.
Uued Uudised