12.01.2024
Sujuv üleminek.
Euroopa Liitu on võrreldud Nõukogude Liiduga ja sarnasusi tuleb aina juurde – kui sotsialistlik impeerium pani paika, millal peab kommunism valmis olema, siis euroimpeerium tahab kindlaks ajaks süsiniku ära neutraliseerida.
See näeb välja nagu Nõukogude aja plaanimajandus, kus tegutseti viie ning teatud oludes ka seitsme ja kümne aasta kaupa. Nüüd jääb ka kliimameetmete puhul oodata, millal viie aasta plaanid täidetakse kolme või nelja aastaga ja süsinikuneutraalsusesse jõutakse ennetähtaegselt töökangelastegude korras.
Näiteks ERR teatab, et Eesti eesmärk on 2030. aastaks katta 100-protsendiliselt oma tarbimine tuuleenergiaga. Millal tuleb esimene eduraport?
Maailm on kiires muutuses ja ka need Eesti arengukavad, mis tehakse 2035. aastaks või 2050. aastaks, võivad mõne aastaga täiesti pea peale kukkuda. Ukraina sõda ei oodatud ja see kaks aastat väldanud konflikt võib kujuneda rahaneelavalt pikaks; keegi ei osanud veel hiljaaegu arvata, et maailm hakkab mõjusfääre ümber mängima ja majandusliku mõjuvõimu pärast hakkavad võitlema uued tulijad nagu Hiina ja India; kliimavõitluses pole tehtud mingeid analüüse, mida see maksma võib minna või kuidas mõjuvad kliimameetmed ühiskondadele, mistõttu sealt võib tulla väga halbu üllatusi; Euroopa ja Ameerika matavad tohutud summad migratsiooni tervitamise alla jne.
Kõik see tähendab, et igasugused arengukavad, mis kusagil büroodes asendustegevusena valmis vorbitakse, on mõttetud. Ka kliimavõitlus on seda. Ja ometigi teatatakse, et Riigikogu juures tegutseva Arenguseire Keskuse eelarve suurenes eelmise aastaga võrreldes umbes 200 000 euro võrra. Keskuse eelarve on nüüd sama suur kui kolm aastat tagasi enne eelarvekärbet.
Sellise keskuse väärtus on madal. Kui konservatiivid saavad võimule, siis keeratakse tagasi palju praeguse vasakliberaalse valitsuse algatusi, maksukoormusest homoseaduse ja kliimameetmeteni. Palju arengukavasid nullib aga ära maailmas toimuv ja uued muutused rahvusvahelisel areenil.
Mart Helme on alatasa toonitanud, et maailm muutub kiiresti ja need jõujooned, mis püsisid aastakümneid, ei toimi sageli enam, kuigi neist üritatakse kinni hoida. Kõige kiirem kokkukukkumine aga võib tulla kliimarindel, sest näiteks Postimees vahendab järgmist: “Autorendi hiid loobub kümnetest tuhandetest elektriautodest bensiiniautode kasuks.”
Täpsustatult: “Hertz teatas neljapäeval, et müüb ühe kolmandiku oma elektriautodest, et kujundada oma autoparki ümber lähtuvalt elektriautode nõudluse kasvu aeglustumisest. Rendiautode hiiglane müüb Ameerika Ühendriikides 20 000 elektriautot, suunates osa vahenditest «sisepõlemismootoriga sõidukite ostmiseks, et rahuldada klientide nõudlust,» ütles Hertz börsiteates.”
Ja Eestis läks ilm kliimasoojenemise kiuste jällegi külmaks.
Uued Uudised