Head asjad peaksid tulema südamest ja vabatahtlikult ja nii on see alati olnud, sealhulgas ka keskkonnakaitses – Greenpeace aktivistid sõitsid oma laevadega vaalapüüki takistama ja rohelised aheldasid ennast puude külge. Nad olid võitlejad süsteemi vastu.
Nüüd on süsteem nende võitluse üle võtnud ja rakendab rohepöördes mittenõustujate vastu oma repressioonisüsteemi. Õige kliimavõitlus peaks käima taas südame järgi, aga praegu käib see kampaania korras stalinlike meetoditega. Rohepööre ei alanud ju altpoolt, vaid kirjutati ette ülevalt ning massid läksid lihtsalt lammastena sellega kaasa.
Seejuures on kliimavõitlus, nagu iga teinegi revolutsioon, hakanud oma lapsi sööma. Vahepeal kultusobjektiks tõstetud Greta Thunbergi on juba mitmeid kordi vahistatud – ta on oma fanatismis kontrolli alt väljunud ja segab nüüd kliimahüsteeria loojaid, nagu kõik need asfaldikleepijad, kellest on Lääne eliidile peavalu saanud.
Läänemaailmas on sisuliselt keelatud kahelda inimtekkelises kliimasoojenemises. Mõtte- ja südametunnistusevabadus on demokraatia üks aluseid ja kui keelatakse oma peaga mõtlemine, kahtlemine ja vastuste otsimine, on asi juba väga stalinlik. Kui milleski on keelatud kahelda, peaks olema kohe selge, et midagi tahetakse varjata.
Teine asi on kliimasund, näiteks Euroopa Liidu kavandatav majade renoveerimiskohustus, mis käib paljude riikide ühiskonnale üle jõu, sest on kallis. Või siis automaks. Taas – kui väidetavalt vajalikku rohepööret viiakse ellu sunniga, siis paistavad selle tagant taas Stalini vuntsid. Võidakse küll öelda, et Maa päästmine vajabki erimeetmeid, aga lõpetatagu siis demokraatia mängimine ja tunnistatagu, et nüüdsest kehtib kliimatotalitarism. Kuni meil väidetakse olevat demokraatia, on selline massisund lubamatu.
Maa päästmine on justkui ilus idee, aga juba on selle vastu miljonid – näiteks Euroopa põllumehed, kelle tootmist tahetakse kliimameetmetega hävitada, võttes neilt elatise. See on Saksamaal, Prantsusmaal, Hollandis, Leedus ja mujalgi toonud tänavatele tuhanded põllumehed rasketehnikaga. Rohepöördega aga lasti põhja Sri Lanka majanduse aluseks olnud põllumajandus, mis langes väetiste ja taimekaitseta kaosesse. Kliimameetmed ei päästa Maad (kui see üldse päästmist vajabki), kuid panevad inimkonna vaevlema.
Rohepööre ei ole Maa päästmine, vaid ideoloogia varanduste ümberjagamiseks. Vaadake, mis on juhtunud loodus- ja keskkonnakaitsega – seda pole enam, on mingi võitlus abstraktse CO2-ga. Rohelised ei ahelda ennast enam puude, vaid homode külge. Loomakaitsjad ei luba rotte tapva lõksuga hävitada, nõuavad, et need püütaks kastiga ja viidaks kodust kaugemale. Kõik võitlused on muudetud sedavõrd absurdseks, et nendega ühinevad ainult linnakorterite noored, kel pole midagi muud teha.
Ja roheliste (eks)juht Zuzu vahetas esimese pakkumise peale koha Reidi tee puu juures sooja koha vastu Tallinna linnavalitsuses. Nii need “suured võitlused” käivadki.
Uued Uudised