Koalitsioonileping on üldsõnaline ja eeldab tiksumist

Reformierakonna juht Kaja Kallas ja Keskerakonna esimees Jüri Ratas allkirjastavad täna koalitsioonilepingu, mis vaatlejate hinnangul on kiirelt kokku klopsitud, üldsõnaline ja eeldab pigem tiksumist ning peenhäälestamist, paljuski lastakse liugu eelmise valitsuse tehtul.

Politoloog Mari-Liis Jakobson ütles hommikutelevisioonis, et Reformierakonna ja Keskerakonna koalitsioonileping on rohkem Reformierakonna nägu, politoloog Martin Mölderile meenutab leping aga valimisprogrammi.

Tartu Ülikooli politoloog Mölder ütles “Terevisioonis”, et talle meenutab koalitsioonileping valimisprogramme, kus punkt punkti kaupa on üles loetletud asjad, millega kõik oleks nõus.

Eriti ränk hoop tabab selle lepingu järgi Ida-Virumaad, kuna soovitakse põlevkivi kaevandamine ja töötlemine lõpetada.

Võrreldes eelmise koalitsiooni võimuleppega ei saa Mölderi hinnangul öelda, et uuega väga kvalitatiivne hüpe oleks tehtud, aga selgelt on näha poliitiliste prioriteetide muutumist.

Samas on näha, et suurt üksmeelt kahel valitsuserakonnal ei ole ning kui koalitsioon klopisti kokku vaid selleks, et EKRE välja süüa, nagu väljendas end Keit Pentus-Rosimannus, siis midagi sisulist sealt loota polegi.

President tegi Kaja Kallasele ettepaneku valitsus moodustada pärast Jüri Ratase tagasiastumist Keskerakonna korruptsioonikahtluse tõttu poolteist nädalat tagasi.

Kallase valitsuses on lisaks peaministrile 14 ministrit, Reformi- ja Keskerakond saavad võrdselt seitse portfelli.