10.03.2022
Käsikäruga veetakse nii toitu kui muud kraami.
Pärnu Linnavolikogu aseesimees ja EKRE liige Helle Kullerkupp ütleb praeguse sõjapõgenike abistamise taustal, et meie omadki inimesed vajaksid hädaabi.
Ta on kolm kuud tegelenud Pärnu Linna Tammiste Hooldekodu probleemidega, teinud arupärimise abilinnapeale, käinud kohapeal inimestega kohtumas ja pildistamas, rääkinud klientidega ja ka jäädvustanud fakte.
„Tegin artikli Pärnu Postimehele, saatsin koos fotodega, andsin 3 kontaktnime, kelle käest üle kontrollida minu väited, kuid tulemus on see, et võimuerakonna abilinnapea valdkonna haldusalas olevat probleemi ei avaldata. Praegu olevat vaja sõja uudiseid kajastada,” räägib volikogu aseesimees.
Helle Kullerkupp leiab, et tal on õigus ja kohustus avalikkuse tähelepanu linna kitsaskohtadele juhtida. Alljärgnevalt tema seisukohad.
“Maailm muutub ja maakera pöörleb, sõltumata sellest kuidas tavaline inimene oma elu elab. Väärtuste ja elukvaliteedi üle hakkame siis mõtlema, kui on kadunud tervis, töövõime või isegi liikumis- või rääkimisvõime. Oled sattunud sõltuvusse teiste inimeste armust, südametunnistusest ja väärtushinnangutest.
On olukordi, kus ainsaks abiks saab olla veeklaasi suule või toidu lusikaga suhu panemine või väljaheites mähkme vahetamine. Ja seda pealegi sinu, pere või maksumaksja suure raha eest. Ometi tahaks igaüks, et voodisse või ratastooli aheldatud elu oleks inimväärne ja mitte liigselt kulukas.
Pärnu linna allasutus Tammiste Hooldukodu peaks pakkuma sealsele 155 hoolealusele väärikat elu ja võimalikult kõrget elukvaliteeti. Valminud on küll 2 uut kaasaegset maja, kuid kogu hooldekodu majapidamises on mitmeid häirekelli, mis viimase poole aasta jooksul on sealseid hooldustöötajaid ja kliente pannud abi otsima majast väljast poolt.
Telefonikõnedes ning kirjades kurdetakse töökorralduse,- tingimuste, toiduhügieeni – ja kvaliteedi üle. Kahjuks ka juhtivpersonali arrogantse ja hirmutava käitumise üle. Pärnu linna allasutus Tammiste Hooldekodu ootas 3 kuud uut juhatajat.
Abilinnapea ja eelmine hooldekodu juhataja RiidoViilup sai jaanuaris arupärimise 13 küsimusega, millega saab tutvuda Pärnu Linna kodulehel. Kokkuvõtvalt olevat kõik seaduse, normide ja eeskirjade järgi. Kuid tegelikkus täna, märtsis, on siiski midagi muud. Välja arvatud, et uus juhataja on ametis. Seni pole lootust muudatusteks, kuid hakatakse hooldajatele arvutiõpet tegema ja tulemuspalga süsteem on loomisel.
Ei hakka siinkohal hooldajate nigela palga üle (bruto 785 -815 €) ega suure töökoormuse üle arutlema, see vajaks eraldi pikka artiklit. Lugejale teadmiseks, et kõigis viies majas on üks hooldaja hoolealustega öötundidel üksi. Mis sest, et suuremates majades (Pariisi, Palanga), kus kliente on 50 või 30, on enamus liikumispuudega või voodihaiged.
Päästeametilt polevat nõuet, et häire- ja eriolukordadeks peaks rohkem inimesi tööl olema. On vaid soovitused ja juhised, kuidas turvanuppu vajutada ja käitumisjuhis. Kuidas aga praktikas paarikümne lamaja päästmise operatsioon ühe inimese poolt välja näeb, ei oska ette kujutada.
Valulik teema on hooldajate suur töökoormus: hoolealuste hügieenitoimingud mitu korda päevas, toidujagamine, toitmine ja jootmine, koristamine, nõude pesu, musta ja puhta pesu vedamine pesumajja. Heitlikes ilmastikutingimustes ja algeliste puukärudega toidu vedamine üle kiilasjää mitmesaja meetri kaugusele, on põhjustanud mitu traumat, haigestumist ja ka töölt lahkumist.
Peale arupärimist korraldati tööpäevadeks hommiku- ja lõunasöögi veoks oma aja ära elanud elektriauto. Õhtusöögid ja nädalavahetused toimuvad endiselt vana korra järgi. Ikka puukärudega üle jää ja läbi vihma ja tormi.
Sotsiaalhoolekande seadus ei kehtesta hooldekodule hooldajate ja hooldatavate suhtarvu. Kõik sõltub omaniku suhtumisest: hooldekodu töötajate arvu ja koosseisu kinnitab Pärnu Linnavalitsus. Kahe uue maja valmimisega saadi juurde 50 voodikohta ja koosseisu lisati vaid 4 hooldaja ametikohta.
Kõik, kes on töögraafikuid koostanud, teavad et ühes kuus ööpäevase valveaja katmiseks on vaja 4,5 ametikohta. Nii et tuli juurde 2 uut maja, aga juurde anti 4 ametikohta. Ei kujuta ette, kuidas saab kahe uue maja, ühe kuu ööpäevast valvet katta 4 inimesega. See saab toimuda ainult millegi või kellegi arvelt, ehk kusagilt on võetud töötajaid vähemaks ja tööajagraafikud on minimaalse koosseisuga.
Eakal inimesel on õigustatud ootus oma eluõhtul saada väärikat hooldust, mille üheks oluliseks osaks on toit. Toitumisõpetus kätkeb endas nii toidukoostist, kvaliteeti kui vastavust tervislikule seisundile (ravimitele) ja eale.
Kohatasu eest 30 € päevas, peaks päris hästi süüa ja hooldust saama. Toiduratsioon ja – kalorsus on soovitatud Tervise Arengu Instituudi (TAI) poolt eakatel 1700-2000 kcal/ päevas ja oluline on saada väiksema toidukoguse juures kätte vajalik hulk valku, rasva, süsivesikuid, vitamiine ja mineraalaineid. Kuna toitainete koguseline vajadus jääb enam-vähem samaks kui keskeas, siis nende kättesaamine väiksemast toidukogusest eeldab põhjalikumat, kvaliteetsemat ja tervislikumat toiduvalikut.
Tammiste Hooldekodu eakad räägivad: „Paljad veega keedetud makaronid”, „Hall ja limane tangupuder ilma millegita”, „Võileib ilma võita ei ole võileib”. „Peedi- või juurviljasupp lihakübemeta, vaid õline rasvakiht supi peal, mis teeb kõhu lahti.”, „Sepikut ja saia ei anta, vaid kõige tavalisem hapu leib, mis teeb kõrvetisi” „ Saia- ja leiva pakenditel on aegunud kuupäevad”( Märkus: peale arupärimist on kuupäeva klõpsud eemaldatud ja asendatud sõlme või kinnitatud kummiga). „Piimasupp või rõõskpiim teeb kõhugaase ja kõhulahtisust”, „ Toidud on külmad ja maitsetud”,” Väga palju toitu läheb solki, lausa kahju on raisatud toidust”, „ Sooja juua ja sooja toitu tahaks rohkem”, „ Kartulid on sinised ja kõvad”.
Jääb üle küsida: „ Kuhu saavad ostetud toiduained, mille kogused tulenevad kehtestatud toiduratsioonist ja menüüst?”
Maitsvat ja sooja toitu meenutatakse suvest kui oma köök oli remondis ja toitu osteti sisse eraettevõttelt. Päevaraha oli ometigi sama.
Toiduhügieenist. Iga toiduga tegeleja teab, kui ranged puhtuse- ja säilitunormid on kehtestatud toidukäitlejatele, ka toiduvalmistajatele ja toidu serveerijatele (loe: jagajatele).
Tammiste Hooldekodus on toiduhügieen olematu. Fotod allpool räägivad enda eest.
Hooldajad peavad musta- ja puhast pesu vedama samade kärudega, kus veetakse toitu.
Toiduanumateks on räpased plastmasskanistrid,- ämbrid ja – karbid, millel pole mingit soojapidavust. Kas need ongi toidu käitlemiseks või on suvalised odavad anumad?
Kärud on nii räpased ja algelised, et selliseid näeb vist veel sealauda ukse taga, aga mitte inimeste toiduga tegelevas asutuses.
Jääb vaid üle imestada, et pole puhkenud mõnd mustusest tulenevat kõhutõbe. Eriti veel kui toidu jagamisega tegelevad inimesed, kes oma hooldaja töös peavad hoolealustele kõiki intiimseid hügieenitoiminguid tegema.
Hooldatavad ja nende pered eeldavad, et ligi 1000 € kohatasu eest saab eakas inimväärse vanaduspõlve.
Kui tundub, et sõjaõuduste taustal on need tühised teemad, siis kujutage ennast või oma lahedane nendesse tingimustesse, kas tööle või hoolealuse rolli.“
