Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Kohtulik arveteõiendamine poliitiliste vastastega on omane kogu Lääne “demokraatiale” ja seda on raske peatada ka võimu vahetudes

-
13.06.2025
Marine Le Pen – konservatiivne poliitik, kelle vastu keerutatakse üha uusi ja uusi süüdistusi, et ta vaid võimule ei pääseks.
© Scanpix

Vasakliberaalses Läänes käib pikemat aega arveteõiendamine poliitiliste oponentidega justiitssüsteemi kaudu. Kõik mäletavad arvukaid uurimisi ja kohtuasju, mis algatati Donald Trumpi vastu, et ta ei saaks presidendiks kandideerida. Sama toimub Prantsusmaal Marine Le Peni vastu, kellele on juba kümmekond aastat püütud erinevaid süüdistusi külge pookida. Rumeenia presidendikandidaat Calin Georgescu kõrvaldati algul võidult, seejärel kandideerimiselt üldse kohtusüsteemi abiga ja tuginedes… sotsiaalmeedias toimunule. Praktiliselt kõik lääneriikide paremliidreid on üritatud justiitssüsteemi Gulagi kaudu elimineerida, Austrias, Tuski Poolas, Itaalias, Saksamaal (kampaania AfD vastu) jne.

Lääne ühiskond käib kiiresti alla, sest see annab ka vastupidise suuna – kui võimule tulevad konservatiivsed jõud, siis hakkab kohtusüsteem (enne tuleb see varasemast võimust lahti lõigata ja neutraliseerida) menetlema just vasakpoolsete ja liberaalsete poliitikute tegusid. Ja see ei ole ilmtingimata kättemaks, vaid sageli isegi paratamatus – nimelt on need, kes varem ebaõiglaseid ja alusetuid kohtuasju algatasid, ise nii palju seadusi rikkunud, et nende vastu ei saagi menetlust alustamata jätta, muidu muutub see reegliks. Võiks öelda, et tänased represseerijad on ise endale jalga tulistanud.

Trump viib sellist vasturünnakut juba läbi ja kahtlemata on seejuures paratamatu ka justiitssüsteemi puhastamine, sest kallutatud ja mõjutatavaid kohtunikke, prokuröre ja teisi tegelasi ei saagi ametisse jätta, nad on rikkunud poliitilise erapooletuse põhimõtet ja peavad minema, neid ei saa jätta uue võimu vastu ussitama. Muidugi algatab vasakliberaalide mõju all olev ajakirjandus suure kära väitega, et rünnatakse justiitssüsteemi sõltumatust, aga see süsteem pole eelmise võimu ajast enam sõltumatu olnud. Oluliste riiklike institutsioonide kallutatus pole kogu läänemaailmas enam erand, vaid pigem reegel, ja suur puhastustöö iga võimumuutuse aegu on paratamatu.

Peaminister Kristen Michal ütles hiljuti, et teeb kõik, takistamaks EKRE pääsemist võimu juurde. Kõik on õige, ta peabki seda tegema, sest see on Reformierakonna eksistentsi küsimus – nad on nii palju sigadusi kokku keeranud, et vangla paistaks sel juhul väga paljudele. Kuna Tartu vanglasse tulevad moslemivangid, siis tuleb sügava huumoriga öelda, et reformierakondlaste, kahesajatajate ja sotside jaoks tuleb rentida vangla Permi või Nižni Novgorodi, sest Lääne vanglad on ju pungil täis. Aga tõsisemale lainele naastes – mäletavad ju kõik, kuidas EKRE algatas võimule tulles Skandinaavia pankade läbi Eesti kulgenud rahapesu uurimist ning kuna koos abielureferendumiga läks asi liberaalsele leerile väga hapuks, korraldas kaporatuur võimupöörde ja rahapesu uurimine lõpetati kohe. Ju siis jõuti liiga lähedale.

Eestis saab ja tuleb konservatiivide võimule tulles ette võtta palju asju: kui näiteks lahti võtta Kert Kingo kohtutoimik, siis leiab sealt piisavalt justiitsrikkumisi poliitilise tellimuse alusel ja mõnedki justiitspead hakkavad lendama (ennetavalt – ülekantud tähenduses). Kohtuasja saaks kindlasti alustada Liina Kersna vastu, kelle testihange tekitas riigile kahju ja Tanel Kiige vastu, kes lasi vaktsiinid raisku minna ja taas riigi arvelt. Neid üksikjuhtumeid on raske üleski lugeda, sest kogu praegune ja viimase nelja aasta võimuleer on teinud nii palju kahtlasi asju, et kui justiitssüsteem taas (tõeliselt) sõltumatuks teha, siis on tööd küll ja ülearugi.

Kas keegi tahab väita, et Eesti võimupoliitika pole korrumpeerunud? Vaadake kasvõi Jevgeni Ossinovski valimist Tallinna linnapeaks – esimeses ja teises valimisvoorus ta põrus ja kolmandaga sai ihaldatud ameti kätte, pärast vahepealset saadikute moosimist. See protseduur on üdini ebademokraatlik, aga on Eestis laialdaselt kasutusel, nagu mujalgi EL-is (Rumeenia näide). Lauri Läänemets suunas ministrina jaotatavad rahad oma valimisringkonda, kuigi seda ei tohtinud jne.

Seda need saksad, kes praegu tõllas sõidavad, kardavadki – et kui nemad kord võimuohjad käest andma peavad, siis tuleb sõit võllapuu alla. Just sellepärast Kristen “Kilekott” Michal hoiatabki, et võimule ei pääse keegi, kes nende luukeresid loendama kavatseb hakata. Ja neid skelette pole kapis sugugi vähe.

Kahju on ainult sellest, et läänelik demokraatia, mis kunagi oli kogu maailmale eeskujuks, on nii korruptiivseks mandunud, et Augeiase tallide puhastamine on paratamatu nii Eestis, Prantsusmaal kui USA-s.

Uued Uudised