EKRE saadikud Riigikogus Siim Pohlak, Evelin Poolamets ja Anti Poolamets kohtusid hiljuti Eesti Kaupmeeste Liiduga, et arutada inimeste toimetulekut puudutavaid praktilisi lahendusi, seejuures kuulati ära kaupmeeste ettepanek langetada põhitoiduainete käibemaks 24 protsendilt 13 protsendile. Kuna EKRE on järjepidevalt toetanud toiduainete käibemaksu alandamist, leiti kiiresti ühine keel.
Põhitoiduainete käibemaksu tuleb kindlasti alla viia, sest toit ei ole luksus, vaid esmavajadus – ning just siin on hinnatõus viimastel aastatel inimesi kõige valusamalt tabanud.
Analüüs näitab, et maksulangetuse otsene mõju riigieelarvele oleks ligikaudu 100 miljonit eurot. Seda summat tuuakse sageli välja kui peamist vastuargumenti, kuid see on vaid osa tervikpildist. Tegelikkuses ei kao see raha majandusest kuhugi – vastupidi, see jääb inimeste kätte ja liigub tagasi tarbimisse. Kaubanduse kogemus kinnitab, et madalam hind suurendab läbimüüki ning osa maksutulust taastub läbi suurema käibe ja tööjõumaksude. Lisaks aitab hinnalangus pidurdada inflatsiooni, mis omakorda vähendab riigi kulusid indekseerimiste kaudu. Seega ei saa mõju hinnata pelgalt lihtsa aritmeetilise vahe kaudu.
Oluline on ka Läti kogemus, mida Eestis on tihti valesti tõlgendatud. Vastupidiselt levinud väitele kandus seal käibemaksulangetus hindadesse märkimisväärsel määral – ligi 88% ulatuses. Hinnad langesid keskmiselt 11,7% ning mõju osutus püsivaks. Veelgi enam, vähenes varimajandus, kasvas sektoris tegutsevate ettevõtete arv, suurenes tootmine, eksport ja palgad. See tähendab, et maksulangetus ei olnud pelgalt tarbijale suunatud meede, vaid elavdas kogu toidusektorit. Eesti puhul võib eeldada isegi tugevamat mõju, arvestades tihedamat konkurentsi jaekaubanduses.
Lisaks makromajanduslikule mõjule on sellel sammul ka selge sotsiaalne mõõde. Madalama sissetulekuga leibkonnad kulutavad toidule üle 30% oma eelarvest – see on peaaegu kaks korda rohkem kui Euroopa keskmine. Seega on toidu käibemaksu alandamine oma olemuselt õiglane ja sihitud meede, mis aitab kõige rohkem neid, kes seda enim vajavad. Erinevalt keerukatest toetusskeemidest ei kaasne sellega suurt halduskoormust ega kulusid – mõju jõuab inimesteni automaatselt ja kiiresti.
Tähelepanuta ei saa jätta ka rahvatervise aspekti. Kui värske toit muutub taskukohasemaks, kasvab selle tarbimine. Pikemas perspektiivis tähendab see paremat tervist, väiksemaid ravikulusid ja suuremat töövõimet.
Evelin Poolamets, EKRE