07.06.2018
Kohtumaterjalid.
Osalesin hiljuti EKRE Riigikogu fraktsiooni kohtumisel teatud kohtusüsteemi inimestega ja pidin hiljem tõdema, et tegu on nn riigiinimestega selle mõiste kehvemas tähenduses.
Mõistagi ei saanud neilt inimestelt selgeid vastuseid konkreetsetele küsimustele ja see on mõistetav, poliitikud võivad igast sõnast kinni võtta ja kohturahvas peabki põiklevaid vastuseid jagama. Paraku paistis nende mõttelaad selgelt välja ja see on ilmselgelt riigitruude, õigemini riigivõimule truude inimeste oma.
Selgitaksin asja ajakirjanduse näite varal. Nagu me teame, et Eesti valitsus ja peavoolumeedia on globalismi- ja euromeelsed. Kuigi meediaväljaanded on üleilmastumise suunas kallutatud, ei pruugi ajakirjanikud oma tööd sundimise all teha — nad tsenseerivad ennast ise, juhindudes sellest, milliseid lugusid toimetused ja “avalikkus” neilt oodata võiks.
Eesti riiklik ideoloogia lähtub Brüsseli-meelsusest, multikultuursusest ja globalismist ning sellele suuresti vastanduv EKRE on selle ideoloogia poolt vaenlaseks kujundatud. Iga ajakirjanik teab, et Mart või Martin Helme jutust mingit eriti intrigeerivat lauset või sõna välja noppides saab sellest kõmuloo välja keerutada, mis meeldib toimetajale ja ajupestud ühiskonnaosale, see leiab heakskiitu riigivõimu poolt ja annab kõmumeedias ohtralt kommentaare ja klikke, mille paistel mõnuleb ka loo kirjutaja. Mart Helme õõnsate neegripeade reaalset tausta uurides aga satuks seesama ajakirjanik vaikimis- ja takistusmüüri ette, teda märgataks kui mõtlevat ja uurivat ajakirjanikku, kes topib nina valesse kohta, toimetaja poleks rahul, tema loo avaldamisega tekiks raskusi — nii tsenseeribki leheneeger ennast hoopis riigitruuks ajakirjanikuks.
Midagi analoogilist toimub kohtunikega. Eesti riigivõimu ideoloogia on juba aastaid ülimalt geilembeline, homoagenda tegutseb riigis jõuliselt ja see on paljudele nn “homofoobidele” ehk pealetungiva geiagenda vastastele juba palju ebameeldivusi põhjustanud, ja see on hoiatavat mõju avaldanud ka igale riigiametnikule — riigi toetatud ideoloogiale vastu astuda ei tohi! Ka kohtunike silmis tähendab geiagenda toetamine riikliku poliitika toetamist, EKRE aga kujutab sama loogika järgi endast vaenulikku poliitilist jõudu, mis nende arvates peagi nagunii represseeritakse. Iga kohtunik leiab, et tema kohus on toetada selles vastasseisus riiki. Kui ta seda ei tee, juhtub nii, nagu kohtunikuga, kes solvas väidetavalt üht moslemiga abiellunud naist, kes nagunii tahtis vägivaldsest mehest lahutada — ta sai kinga, kuna polnud poliitkorrektne!
Kui nüüd tuleb jutuks kooseluseaduse § 26 jõustumine, mis ütleb, et “käesolev seadus jõustub 2016. aasta 1. jaanuaril koos rakendusaktidega”, siis on selle ühesainsas reas kaks võimalust – kas võtta kinni faktist, et seadus jõustub 1. jaanuaril 2016 või sellest, et ta jõustub koos rakendusaktidega, mida paraku vastu võetud pole. Kui kohtusse on pöördunud samasooline paar, kelle abielu on registreeritud USA-s ja kelle üks, eestlasest pool tahab ameeriklasest poole siia kaasa võtta, aga PPA ei aktsepteeri nende abielu, on kohtunikul kaks võimalust – kas lähtuda kuupäevast või sõnapaarist “koos rakendusaktidega”.
Kuna riigitruu Eesti kohtuniku teab riigivõimu homolembust, siis valib ta aluseks kuupäeva ja teatab, et kooseluseadus kehtib, seega on geipaaril tee valla. Talaariga ametnik tsenseerib iseennast — ta teab, et sätet “koos rakendusaktidega” arvesse võttes astub ta riigivõimu vastu, samastub EKRE-ga, teda võib ründama asuda väga võimas geiagenda inimõiguste keskuse toel, ta peab oma otsuseid avalikkuse ees põhjendama. Kõik see põhjustab tohutuid ebameeldivusi, ning ta valib geide õigusi kinnitava otsuse, lohutades ennast sellega, et ega ta midagi valesti ei teinud. Tegelikult tegi, aga tema selja taga on võimas justiitssüsteem, kes kaitseb omi.
Ütlete, et pingutan üle? Aga teate, Swedbank on väga võimas pank, aga temagi otsustas vaid paari homode Twitteri-säutsu peale Aadu Luukase fondilt Sihtasutusele Perekonna ja Traditsioonide Kaitseks kodanikuühiskonna toetamise eest antud preemiaraha tagasi küsida. Geiagenda võib hävitada isegi firmad, rääkimata üksikust kohtunikust. Kui aga kogu see eelkirjeldatud stsenaarium tõene on, miks siis ei või kohtunikud sama arvestada ka siis, kui jutuks on koostöö prokuratuuri, kapo ja muude süvariigi koososistega “vale mõtlemise” väljajuurimisel? Nad on lihtsalt riigitruud ametnikud, kes lähtuvad riiklikust ideoloogiast ja riigi huvidest! Riigivaenlasega tulebki halvasti käituda!
Poola tegi oma kohtureformi täiesti tõsistel põhjustel — paljud sealsed kohtunikud olid ametis veel aegadest, mil Solidaarsust represseeriti. Läbi igasuguste võimude, riigikordade, ideoloogiate ja justiitsseaduste kohtunikupingis olnud inimesed on kohanenud pideva kameeleonieluga, nad lähevad kaasa iga võimu muudetud seadustega ja kui need hakkavad nende eksistentsi ohustama, asuvad nad vastu töötama. Üks ja sama inimene võib algselt teha otsuseid demokraatliku sõnavabadusseaduse ja kümne aasta pärast vastu võetud repressiivse vihakõneseaduse põhjal, mis on teineteisele täiesti vastandlikud, sest neid on kehtestanud erinevad valitsused. Seepärast ongi loomulik, kui riigivõimu muutudes kohtusüsteemi reformitakse, sest see töötab ühiskondliku korra vastu, ja seda inimeste väljavahetamise kaudu. Seda tegi Poola ja tahab Eestis teha ka EKRE, sest pole loogiline, et kohtunikud suudaksid pikki aastaid olla erapooletud, vaid seadusest lähtuvad, ja seda läbi erinevate riigivõimude ja -ideoloogiate.
Tegelikult on korruptiivse käitumise koostisosa ehk mugandumine võtnud ühiskonnas tohutu ulatuse. Kindlasti on paljudes erakondades tarku inimesi, kes märkavad, et riigis lähevad asjad halvemuse poole, kuid nad vaikivad kartusest, sest oma tegeliku arvamuse avaldamine eeldaks võitlust oma ideede eest, see aga tähendaks mugavustsoonist väljumist, võitlust ja tohutult ebamugavusi, milleks on valmis vähesed. Seetõttu eelistatakse varjus püsida ja lasta teistel oma võitlusi võidelda, märkamata, et nii jäädakse ka ise toimuva kaasosaliseks.