Kohus vabastas pedofiili enne tähtaega vanglast. Juba päris riiklik poliitika

Hiljuti tõkestas EKRE fraktsiooni valitsuse algatatud lastekaitseseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, mille kohaselt võinuks karistuse kandnud pedofiil asuda tööle lasteasutustesse. Arvestades ühe võimukoalitsiooni poliitiku tausta, on toetus pedofiilide tegudest möödavaatamisele lausa riiklik poliitika, mida tõestab ka värske kohtuotsus.

Kurjategijate naasmine tavaellu pärast karistusaja “äraistumist” on tavaline asi, küll aga on kurioosum lapsepilastajate ennetähtaegne vabastamine, mis langetab ühiskonna turvatunnet, eriti nõrgemate oma.

BNS vahendab: “Paar aastat tagasi laste seksuaalses väärkohtlemises süüdi mõistetud Andres Kents, kelle püüdlused vanglast vabaneda jooksid eelmise aasta lõpus liiva, pääses kohtu otsusega trellide tagant eelmisel nädalal, kirjutab Elu24.

Kaks aastat tagasi mõistis Harju maakohus kooli kojamehena töötanud Andres Kentsi alla 10-aastaste laste seksuaalse väärkohtlemise eest üheksaks aastaks vangi. Vahi all oli ta 2021. aasta aprillist.

Kents ja tema kaitsja kaebasid otsuse ringkonnakohtusse, kus karistusaega vähendati eelmise aasta jaanuaris viiele aastale.

Süüdistuse järgi pani Kents 2018. aasta augustist kuni 2021. aasta aprillini erinevates kohtades nelja alla 10-aastase kannatanu suhtes toime erinevaid sugulise iseloomuga tegusid. Kohtu hinnangul oli Kentsi süü tõendatud nii kannatanute kui ka tunnistajate ütlustega ja eriti värvikaks tõendiks on jälitusprotokolli lisana esitatud videosalvestused.

Prokuratuuri andmeil oli küll tõendatud, et lasteaia ja kooli kojamehena töötanud Andres Kents ahistas vähemalt nelja last mitmel korral: ta katsus, suudles ja masseeris lapsi, kellest teadaolevalt noorim oli vaid 2-aastane. Samas ei tuvastatud, et Kents olnuks lastega vahekorras või nende kallal vägivallatsenud, mis mõjutas ka karistuse muutmist.

“Kuigi igasugune sugulise iseloomuga tegu lapseealise vastu on eriti taunitav, ei tähenda see, et kõik need teod oleks omavahel võrdsed,” märkis ringkonnakohus toona ja selgitas, et karistus peab arvestama konkreetse teo raskusega ning jääma miinimum- ja keskmise määra vahele.

Eelmise nädala reedel, 8. novembril jõustus aga määrus, kus Harju maakohus otsustas Kentsi vabastada tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 2026. aasta aprillini. Esimesed kolm kuud on mees elektroonilisel valvel ning selleks ajaks on ta määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

Käitumiskontrolli ajaks on talle kohaldatud samad kohustused nagu ka eelmisel aastal, mil tema ennetähtaegset vabanemist arutati, ehk ta ei tohi alaealiste läheduses viibida.

“Kuna vangla ja prokuratuur toetasid Kentsi taotlust, siis ka kohtu hinnangul võimaldab tingimisi ennetähtaegne vabastamine ühes elektroonilise valvega kohaldada Kentsi üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas Andres Kentsile võimaluse tõestada, et ta on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi,” põhjendas kohus.

“Samuti on otstarbekas, et Andres Kents läbiks kriminaalhoolduse ajal sotsiaalprogrammi, mis aitaks isikul ära tunda ja lahendada oma probleeme ning saada abi. Tallinna vangla ja prokurör toetavad Kentsi tingimisi ennetähtaegset vanglast vabanemist.”

Harju maakohtu pressiesindaja ütles, et mees nõustus kriminaalhooldusega ja saab aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest. “Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele.””

Sellest uudisest ilmneb veel üks oluline tõik: kohus peab võimalikuks pedofiili edaspidist “õiguskuulekat käitumist”, kuid reaalne elu on näidanud, et lapsepilastajad jätkavad seda võigast tegevust üldjuhul edaspidigi.

Sotsiaalmeedias kommenteerib seda otsust sarkastiliselt Lauri Jürgenson: “Mina ootaksin siia juurde nüüd Marko Mihkelsoni profesionaalset arvamust. Kuigi kohtud on meil siin väikeses pedeoblastis muidugi Reformierakonna inimestega mehitatud, aga ikkagi oleks tore teada ekspertarvamust selliste eluliste/mänguliste seikade kohta.
…aga otsus iseenesest tundub igati ajakohane… See ei võta ju kelleltki midagi ära!”