Kõige taga, mis poliitikas alla käib ja selle räpaseks muudab, on Reformierakond ja Kaja Kallas

Teisipäevastes Uutes Uudistes kirjutatakse sellest, et Kaja Kallase tuim ja ülbe keeldumine tagasiastumisest hävitab sisuliselt poliitilise moraali ja eetika – edaspidi võib mistahes poliitiline jõud teatada “Aga Reformierakond tegi nii ja siis oli kõik aktsepteeritav!”

Pärast Kaja Kallast ei võta enam ükski poliitik vastutust ja valetamine on muutunud normiks

Kõige taga, mis Eesti poliitikas praegu häirib, on Reformierakond – paljud nende algatused on saanud normiks.

Obstruktsioon on küll parlamentarismi üks tahke, aga “suures koguses” häirib see Riigikogu tööd. Selle aga tõi poliitiliseks relvaks oravapartei, kes ujutas EKRE algatatud abielureferendumi eelnõu üle absurdsete algatustega, nagu küsimused Venemaaga ühinemise, NATO-st lahkumise, 13-aastatega abiellumise ja muu kohta. Siis nad tüdinesid ja tegid kaporatuuri abiga hoopis võimupöörde. Praegune opositsioon kasutab Reformierakonna obstruktsioonialgatust nüüd nende vastu ja vähemalt ettepanekud on neil asjalikud.

Reformierakond algatas ka nn protseduurilised küsimused parlamendi tööhäirimiseks ja tollal olid need suunatud Riigikogu esimehe Henn Põlluaasa vastu, et tema töö võimalikult raskeks muuta. Kuna praegune koalitsioon surub kõik oma eelnõud kompromissideta ja teerullimeetodil läbi, siis kasutab tänane opositsioon seda nende takistamiseks.

Reformierakond algatas EKRE ministrite mahavõtmiseks koos meediaga nuhkimise poliitikute minevikus. Nüüd on see nende vastu pöördunud, sest isegi seni reformi-truu meedia otsib nüüd juba harjunud kombel luukeresid ja neid on koalitsioonierakondade poliitikutel oi kui palju.

Riigikogu eiramise algatas Kaja Kallas kohe võimule saades: ta eiras 2021. aasta 15. veebruaril ja mitmel korral hiljemgi parlamendiliikmete kutset tulla viivitamatult Riigikogu ette, et anda ülevaade koroonaviiruse levikust, rakendatavatest piirangutest ning valitsuse edasistest plaanidest tervise- ja majanduskriisi mõjude leevendamiseks. Ta teatas,  et opositsioon saab temalt küsida igal kolmapäeval infotunnis. Sellega andis ta mõista, et ta ei usalda rahva poolt valitud saadikuid ning sõidab Riigikogust lihtsalt üle.

Samas mõni kuu varem, 2020. aasta detsembris, veel opositsioonis olles, oli Kaja Kallas lausa marus ja süüdistas tollast peaministrit Jüri Ratast Riigikogu alandamises ja ignoreerimises, kuigi oli teada, et Ratas plaanis parlamendile aru andma tulla järgmisel päeval.

Ei saa jätta heitmata kivi ka Keskerakonna ja Isamaa kapsaaeda – kuigi üks Riigikogu aseesimehe koht pidanuks seniste kokkulepete põhjal kuuluma suurimale opositsioonierakonnale ehk EKRE-le, surusid kaks parteid läbi Jüri Ratase kandidatuuri. Ka see reegel on nüüd kustutatud ja keegi ei pea sellest põhimõttest enam kinni pidama.

Nii see Eesti poliitika allavett lastaksegi. Eriti just Kaja Kallas on andnud terve rea võimalusi tuleviku võimukandjatele: ei pea jamade korral oma vastutusalas tagasi astuma, ei pea Riigikogu komisjonide ja täissaali ette tulema, ei pea teadma, mis riigis toimub…

Uued Uudised