Kõigi maade proletaarlased, sallige… või ma tulistan! Ehk õigeid asju juhivad valed inimesed

Kord valitses kommunistlik loosung “Kõigi maade proletaarlased, ühinege!”, millele keegi keevitas külge lisa “…või ma tulistan!” Praeguses uusmarksismist nakatatud läänemaailmas käib see lisand kaasas “sallivusega” – kui ei salli, siis on Maris Lauri vaenukõneseadus nagu nagaanitoru kuklas.

Läänemaailma juhtivad uusmarksistid on juba ammu okupeerinud inimlikkuse, sallivuse, armastuse ja seksuaalsuse (rääkimata kliimavõitlusest või naisõiguslusest) – ja kõige selle väidetavat puudumist (või “valet” väljendust) lahendatakse ainult repressioonidega.

Kui inimene on ka tegelikult rassist või homofoob (tänapäeval tavaliselt selleks sildistatud), siis kõige lihtsamini saab tema meelt  muuta, kui need sihtgrupid näitavad, et nad pole sellised, nagu kardetakse. Liberaalses maailmas käib asi vastupidi – marksistlik BLM põletab Ameerika linnu ja LGBT korraldab väljakutsuvaid paraade. Sellised asjad pigem eskaleerivad pingeid kui võtavad neid maha.

Maris Lauri väidab, et vaenukõneseadust on vaja kellegi talitsemiseks (kuni kolmeaastase türmiga), samas aga on Läänes vihakõneseadused juba ammu olemas ja neile keeratakse kogu aeg vinti peale – seega siis need ei mõju kusagil. Aga südamlik ja mõistev lähenemine on juba tühistatud – vihaseimad vihkajad ja represseerijad ongi need, kes kutsuvad üles sallivusele. Üks roheline lesbitüdruk läks Tartus oma värvilipuga konservatiivide miitingule – tema eesmärk oligi konflikt saavutada. Ta ei lähenenud oponentidele kompromissiga, vaid tahtis löömingut esile kutsuda.

Kogu liberaalse maailma sallivus on ilge pakasuhha – nende puhul on paslik venekeelset väljendit kasutada. Sallivuse põhiargumendiks on nagaan kuklas, mida nad ka ette ei võtaks. Pagulasi peaks inimesed tervitama südamest tulevalt, aga liberaalid sunnivad migrante karistuste sunnil omaks võtma – Marrakechi paktis on isegi meedias rändeprotsessidest kriitiliselt kirjutamine patt. Marksistlik paavst Franciscus nõuab, et pagulaste “õigused” oleks kõrgemal riikide seadusandlusest – kas saab midagi absurdsemat ja kaoseni viivamat veel välja pakkuda?

Naisi oleks vaja kaitsta kogu maailmas, aga kuni naisõiguslus on radikaalfeministide käes, ei lähe massid, eriti mehed sellega kaasa, ja kogu võitlus jääbki raamidesse, kus “pöetudpead” nõuavad “triibulisi nimekirju” firmade juhatustes, aga Afganistani naistel lõikavad talibid hariduse taotlemise eest kõri läbi. Ükski “pakosta” ei kaitse Lasnamäel süüdatavaid süürlannasid, küll aga löövad nad risti iga mehe, kes naisi müüjatüdrukuks “solvab” – kui see pole just Jürgen Ligi.

Maailmas on palju vajalikke võitlusi, mis vajaks võitlejaid, aga neid ei tule peale, sest kõike juhivad uusmarksistlikud ideoloogid, kellega jõutakse mistahes ilusa asjaga lõpuks ikkagi vereojadeni. Ühendamata on näiteks tohutu mass inimesi, kellele ei meeldi meres ulpiv plastik või eluslooduse kadumine – neid saaks kokku võtta vaid ideoloogiavaba juhtimine. Eestis aga on rohelised vikerkaarevärvilised ja kliimavõitlus käib popipäevade kaudu – Greta Thunbergi mugavustsoonist peetav ja majandusi hävitav kliimavõitlus lihtsalt ei kutsu kaasa lööma, nagu ei tõmba võrdsusvolinik a la Pakosta või Oma Tuba võitlema naiste turvalisuse eest või siis Pagulasabi/Inimõiguste keskus võitlema põgenike eest.

Maailm vajab paremaks muutmist, aga selle nimel peetavaid võitlusi juhivad täiesti valed inimesed, kelle eesmärgid on teised ja tulemused tulevad kohe kindlasti vastupidised oodatutele.

UU