03.05.2022
Marko Mihkelson, lapspornopiltnik välispoliitikas.
EKRE poolt algatatud Eesti-Vene piirileppelt allkirja tagasivõtmise eelnõu arutelu käigus nõudsid Reformierakonna saadikud, et Eesti peab Venemaaga sõlmitud lepinguid endiselt täitma, samas kui EKRE saadik Mart Helme ütles, et Venemaaga, kes rikub kõiki rahvusvahelise õiguse sätteid nii Lõuna-Osseetias, Abhaasias, Ida-Ukrainas, Krimmis kui ka Ukraina tuumarelvast loobumise Budapesti leppe osas, ei saa ega tohigi käituda, nagu poleks midagi juhtunud.
“Rahvusvahelises õiguses tuleb käituda nii, nagu rahvusvaheline õigus ette näeb. Ja see on alati olnud Eesti positsioon. Ma arvan, et me peaksime jätkama seda positsiooni, et me täidame rahvusvaheliselt võetud kohustusi,” kaitses piirilepet Eerik-Niiles Kross.
“Kindlasti ei ole see kohane Eesti Vabariigile, kes käitub nii siseriiklikus, aga ennekõike antud hetkel ja antud juhul rahvusvahelises plaanis, rahvusvahelist õigust, rahvusvahelise õiguse alusel antud kohustusi, võetud kohustusi täites. Ja see on ka üks põhiline argument, põhiline liin, mis on olnud meil nendes debattides läbi 30 aasta. Me anname väga selget eeskuju Ukrainale, Moldovale, Gruusiale, teistele riikidele. Just nimelt läbi selle, nii nagu ka Lennart Meri presidendina on öelnud ja korduvalt on seda ka meelde tuletatud: Eesti jaoks on oma väike tuumarelv just nimelt rahvusvaheline õigus, rahvusvahelisest õigusest kinnipidamine, selle alusel käitumine, selle alusel oma partnerite ja liitlaste jaoks usaldusväärne olemine, etteennustatav, ka selles mõttes olemine,” rääkis Marko Mihkelson.
“Riik, mis on okupeerinud oma naaberriikide territooriume – Lõuna-Osseetia, Abhaasia, Ida-Ukraina, Krimm – ei saa olla partneriks, kellega meie peame endiselt lähtuvalt rahvusvahelisest õigusest, just nagu midagi ei oleks juhtunud, oma vahekordi korraldama,” vastas seepeale EKRE saadik Mart Helme.
Postimees kirjutas tänavu 9. veebruaril loos “Mihkelson: venelased avaldasid tahet piirilepinguga edasi minna” järgmist: “Moskvas töövisiidil viibiv riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson (RE) lausus sotsiaalmeedias, et idanaabritel on taas tärganud huvi Eesti-Vene piiri ratifitseerimise vastu.” Näib, et Mihkelson ja Reformierakond kaitsevadki “idanaabrite huve”.
Marko Mihkelsoni väited eeskujust Gruusiale, Moldovale ja Ukrainale on eriti kummalised – kui Eesti loobub Narvatagusest ja Petserimaast, siis on see ju hoopis eeskuju neile riikidele, et nood loobuksid Krimmist, Donetskist, Luganskist, Lõuna-Osseetiast, Abhaasiast ja Transnistriast. Jaapan seevastu hoiab Lõuna-Kuriilide küsimust endiselt õhus.
Venemaa on agressiooniga Ukraina vastu rikkunud ka Budapesti memorandumi põhimõtteid. Budapesti memorandum julgeolekutagatiste kohta on Ungari pealinnas Budapestis 1994. aasta 5. detsembril Ameerika Ühendriikide, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi ning Venemaa Föderatsiooni poolt allkirjastatud kokkulepe Ukrainale antavate julgeolekutagatiste kohta seoses Ukraina liitumisega Tuumarelvade leviku tõkestamise lepinguga. Hiljem ühinesid memorandumiga Hiina ja Prantsusmaa.
USA, Venemaa ja Suurbritannia kohustusid, kooskõlas Helsingi lõppaktiga, austama Ukraina sõltumatust, suveräänsust ja olemasolevaid piire. Memorandumi tulemusena loovutas Ukraina aastatel 1994 kuni 1996 Venemaale oma territooriumil asunud tuumarelvade varud, mis olid 1994. aastal maailmas suuruselt kolmandal kohal.
Reformierakonna seisukohad on eriti küünilised tänasel päeval, mil Putini-Venemaa tungis kallale sõltumatule naaberriigile, eitades samas üldse selle riigi ja rahvuse olemasolu, röövib, tapab ja vägistab, hävitab koole ja haiglaid ning rikub kõiki rahvusvaheliselt tunnustatud norme. Siiski on Kreml leidnud oravapartei toel enda õigustaja.
Reformierakond vaatab mööda sellest, et Lääs ise lõpetab või katkestab ajutiselt sanktsioonide tugevdamise käigus õigustatult kõikvõimalikke leppeid Venemaaga, seda viisatingimuste, kaubanduslepete, rahvusvahelistest organisatsioonidest väljaheitmise ja muu näol, seega on agressorriik muudetud paariaks, keda ähvardab rahvusvahelisest kogukonnast eemaldamine – siinkohal pole mõtet piirilepingu, mis Eestiski on tugevat siseriiklikku vastuseisu kohanud, katkestamisest üldse rääkida.