07.03.2024
Ida-Virumaa on koht, kus tehakse rohepöörde-eksperimenti ja kui seal peaks kasvõi miskitki ebaõnnestuma, ootab piirkonda ees julgeolekuline ja sotsiaalne katastroof.
Rohepööre on üks suur mull, kuid pealtnäha tõsised mehed räägivad sellest kui seitsmendast maailmaimest, mis peaks õnne õuele tooma. See tekitab küsimuse: miks nad seda varem teinud pole?
BNS vahendab: “Riigikogu majanduskomisjoni esimees Priit Lomp ütles kolmapäeval riigikogus Eestis odava taastuvenergia kiirema kasutuselevõtu eesmärgiga seotud seadusemuudatusi kaitstes, et kiirem üleminek odavale roheenergiale on kogu ühiskonna huvides.
“Eelnõu vastab kahele peamisele probleemile, mida ettevõtjad ja ettevõtlusorganisatsioonid kohtumistel enim esile tõstavad – nad tahavad kiiresti rohelist ja taskukohasemat energiat ning soovivad, et bürokraatiat oleks vähem. Odava taastuvenergia jõudmisele turule aitab otseselt kaasa see, kui pole üleliigset bürokraatiat ega mõttetut paberimäärimist, kus üha uuesti ja uuesti tuleb teha uuringuid, mis on eelnevates menetlusetappides juba läbi viidud,” ütles Lomp.”
Seega siis aitab üks eelnõu kaotada liigse bürokraatia? Miks pole seda juba varem tehtud? Priit Lomp kuulub sotside erakonda, kes on kuulunud peaaegu kõikidesse valitsustesse, nii Kaja Kallase, Jüri Ratase kui Taavi Rõivase omadesse. Ettevõtjad kaebavad endiselt ja isegi üha rohkem vohava paberimajanduse üle – miks peaks muutused tulema nüüd, kui võimul on ikka samad inimesed, kes on seda juba pikki aastaid?
Rohepööre on ülevalt alla tulnud algatus ja see tähendab juba Brüsselist alla voolavat direktiivide, nõuete, käskude ja keeldude voogu ning nüüd tuleb üks tegelane ja teatab – bürokraatiaga on lõpp! Endal piinlik ei olegi?
Brüssel ei ole bürokraatia kaotaja, vaid on selle juurdetekitaja. Euroopa Liidu struktuurides, sealhulgas Euroopa Parlamendis, töötab meeletu mass inimesi ja digiarengut eiratakse päris kõvasti, sest see võtaks neilt töö, sestap on seal palju ehtsat paberimajandust.
Teine küsimus on “odav taastuvenergia”? Mis teeb selle odavaks? Tuul ja päikesepaiste on meil suhteliselt ajutised ning salvestamisvõimalused on lapsekingades, samas on just nende “võimaluste” loomine ja hilisem utiliseerimine väga kulukad ja keskkonnavaenulikud. Kust tuleb “roheenergia” odavus, kui ainult Euroopa Liit kägistab ennast kliimameetmetega, Hiina ja India aga arendavad odavamat söeenergiat edasi?
Taastuvenergia projektide puhul ei jäeta Lombi sõnul kindlasti ära keskkonnamõjude hindamisi ega “rullita üle loodusest ja inimestest.” “Protsessi lõpus on ärajätmise tingimuseks see, et eelnevalt on mõjusid hinnatud piisaval määral ja sama detailselt, nagu seda tehakse keskkonnamõjude hindamise puhul,” lisas majanduskomisjoni esimees.
Härrassotsid, te alles rullisite Nursipalu rahvast ja sealsetest metsadest üle nii, et tolmas! Iga asjatundja teab lisaks, et mistahes keskkonnamõjude hinnangu puhul, olgu selle tellijaks riik või ettevõtja, oodatakse lõpptulemusest ikkagi heakskiitu enda plaanidele – keegi ei taha maksta hinnangu eest, mis ütleb, et teatud kohta ei tohigi seda rajatist püstitada.
“Eksivad need, kes püüavad jätta muljet, et antud eelnõu puhul oleks justkui tegu äärmiselt keskkonnavaenuliku tegevusega. Keskkonnavaenulik on hoopis energeetikapoliitika, mida Eestis on aastakümneid viljeletud ja mille jätkamist soovib kahjuks enamik opositsioonipoliitikuid. Eesti energiavajadust ei saa enam rahuldada põlevkivienergiaga – iga nädal toob meile uudiseid, mis osutavad keskkonda saastava tootmise aegumisele,” märkis Lomp.
Kas põlevkivienergeetika kokkutõmbamine on midagi paremuse poole keeranud? Kaks kuud enne Ukraina sõda kerkisid elektrihinnad lakke, NordPooli börs püstitab rekordeid, sest ERR-i hinnangul käivad soomlased reedeti saunas, elektriturg on ebastabiilne, ühendused katkevad rikete ja sabotaaži tõttu, elektrijaamad on pidevalt remondis, häda on nii külma talve kui põuase suve, nii Norra veehoidlate kui Daugava veetasemega – kõik see tähendab suurt kaost energiamajanduses ja see aina süveneb.
“Lombi väitel on põlevkivinostalgia puhul küll arusaadav soov säilitada Ida-Virumaal töökohti. “Sunniga töökohad ei säili. Just nimelt taastuvenergia toel saab ka Ida-Virumaale rajada uusi energiamahukaid ettevõtteid, mis saavad oma peamise elektri taastuvast tootmisest, välisühendustest ja salvestusest. Need ettevõtted loovad uued, parema palgaga töökohad ja võtavad ametisse senised põlevkivisektori töötajad,” rääkis Lomp.”
Nostalgiaga pole siin mingit pistmist, vaid Ida-Virumaa tööstus ongi rajatud põlevkivienergeetikale ning midagi mõistlikku ju asemele ei pakuta. Pole mitte “sunniga töökohad”, vaid need töökohad tahetakse kaotada sunniga. Ida-Virumaa takerdumist “uutesse võimalustesse” näitab see, kui hädas oldi sinna määratud kliimasildiga eurorahade (õiglase ülemineku fond) laialijaotamisega. Võimsad salvestused on tulevikumuusika ning “parema palgaga töökohad” on müüt, mida on üle Eesti küllaga läbi kogetud. Põlevkivisektori töötajaid ei ole nii lihtne panna uude olukorda kui Reformierakonna poliitikut vaheldumisi mistahes ministrikohale.
Priit Lompi kiidulaulu kuulates tasub väga ettevaatlik olla, sest see on juba vana tõde, et kui miskit nii väga kiidetakse ja kõikvõimsa lahendusena välja pakutakse, on miski väga mäda.
Uued Uudised