21.09.2022
uued EL-i juhiload saavad olema rohepöördeload. Pilt on illustratiivne.
Kui üks uuring väidab, et NordPooli börsilaamendamise juures ihaldavad eestlased endale endiselt elektriautot, siis ilmselt pole uuringu korraldajad seda sidunud elektrihindade katastroofilise tõusuga.
Citadele panga kolmandat aastat järjest korraldatud elektriautode ostuhuvi uuringst selgus, et 37 protsenti Eesti elanikest kavandab elektriauto ostu lähima 10 aasta jooksul ning 13 protsenti arvas, et ilmselt jääb selline ost alles 10 aasta taha.
Möödunud aastal leidis Baltimaade ülene uuring, et 54 protsenti eestlastest kaaluksid uue auto ostmisel just elektriautot. Tänaseks on see number langenud 50 protsendi peale. Nende eestlaste hulk, kes ei plaani endale üldse uut autot osta on tõusnud nelja protsendi võrra, teatas Citadele.
Autode müügi- ja teenindusettevõtete Eesti liidu andmetel müüdi augustis Eestis kokku 54 elektriautot, mis moodustab 3,1 protsenti kõikidest sellel kuul müüdud uutest sõiduautodest.
Citadele varasem uuring on leidnud, et Eesti inimeste poolt peetakse kõige suuremaks takistuseks elektriauto ostmisel nende sõiduulatust. Tervelt 71 protsenti vastanutest arvas, et just sõiduulatus ja laadimisaeg peletab neid elektriauto ostmiselt, 66 protsenti inimestest tõi kartuse põhjuseks vähearenenud laadimisvõrgustikku.
Imelik, et selles viimases kokkuvõttes ei ole mainitud elektri kallidust, mis muudab uuringu kahtlaseks. Samas pole midagi imestada – kui kolmandik eestlastest valib endiselt hinnad lakke ajanud Reformierakonda, siis miks ei või samad inimesed ka elektriautot tahta, eriti kui seda saab laadida hinna juures 4000 eurot megavatt-tund?
Soodsat elektrihinda pole jätkuva rohepöördehulluse korral küll oodata, kuid lisaks võiks inimesed mõelda ka sellele, et liitiumakudega elektriautode tootmine ja utiliseerimine on üsna keskkonnavaenulikud.
Uued Uudised