Kolumnist: Lihula samba puhul on küsimus eeskätt vabaduses ja vabas riigis

Vaimulik ja veebiväljaande Meie Kirik peatoimetaja Veiko Vihuri hoiatab oma sotsiaalmeediapostituses, et kui rahvas politsei Lihula-aktsiooni vastu ei tõuse, siis repressioonid vaid tugevnevad.

“Minu päevakajaline kolumn.

Lisan, et Lihula samba puhul on küsimus eeskätt vabaduses ja vabas riigis. Vabal maal peab kodanikel olema õigus püstitada mälestusmärke oma isadele ja vanaisadele, kes võitlesid selle maa ja rahva vabaduse eest. See ei ole teiste riikide ega isegi mitte Eesti valitsuse asi vabadele kodanikele ette kirjutada, milliseid monumente tohib püstitada.

Vabal maal ei tohi valitsus ka röövida monumente seadusi rikkudes (nagu Lihulas aastal 2004) või kehtivat seadust väänates (nagu tehti 2024 monumendi koopia puhul).

Mis jääb järgi vabast ühiskonnast, kui politsei võib inimesi karistada või nende omandi konfiskeerida põhjendusega “on alust karta”? Kogu see vaenuõhutamise ja rahvusvahelise kuriteo õigustamise temaatika annab võimaluse ulatuslikuks suukorvistamiseks, mis on põhiseaduse mõttega ilmselges vastuolus. “Kui on alust karta” – see on blankoveksel täielikuks politseiriigiks ja ideoloogiliseks diktatuuriks.

Kõige kurvem on, et protestib vaid väike hulk inimesi, enamusel on suu vett täis või arvatakse, et minusse see ei puutu. Kuid ilma vabadust hindavate ja selle eest seisvate kodaniketa ei saa olla ka vaba ühiskonda.

Kui kodanike enamus laseb riigil taolisel viisil meelevallatseda (mitte ainult Lihula samba küsimuses) ja vabadust maha suruda, siis tuleb välja, et kodanikud eksisteerivad riigi jaoks, mitte vastupidi – riik kodanike jaoks.”