27.03.2019
Väidetavalt ostis kommunistliku Hiina juht Xi Jinping Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni koos karvade ja nahaga ära.
Kindlasti on 15 miljardit investeering, mis kedagi külmaks ei jäta, kuid väga vaimustusse sattuda siiski ei maksa, eriti kui selle taga on Hiina.
Euroopa Komisjoni liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi peadirektor Henrik Hololei küsis ERR-ile antud intervjuus lihtsalt: “Kui tunnel tuleb, on ju iseenesest tore – mis meil selle vastu on? Küsimus on see, et millist probleemi ta lahendab. Kas meil on mingi väga suur probleem sellega, et me ei pääseks Eestist Soome või Soomest Eestisse?” Seejuures võrdlusena on näiteks pilet La Manche`i väina alt kallim, kui veeteed pidi üle Inglise kanali sõites.
Peamine probleem on siiski Hiina rahas. Eesti ja Soome vahelise raudteetunneli eriplaneeringut taotleva Finest Bay Area Developmenti esindaja Soraineni advokaadibüroo partneri Paul Künnap rääkis Postimehes ilmunud arvamusloos, et projektimeeskond on teinud Hiina fondile Touchstone Capital Partnersile taustakontrolli ja muu hulgas rääkinud Hiina saatkonnaga Helsingis ning pole probleeme leidnud.
ELi eelarvevolinik Günther Oettinger aga ütleb, et Hiina on asunud süstemaatiliselt kokku ostma Euroopa riikide strateegiliselt tähtsat infrastruktuuri.
Postimees kirjutab sellest, et Hiina president Xi Jinping on jõudnud oma Euroopa ringreisi jooksul vaid kahte riiki ning on mõlemas allkirjastanud juba kümnetesse miljarditesse eurodesse ulatuvad tehingud – seejuures sulas üles ka pidevalt Hiina ambitsioone kritiseerinud Prantsusmaa president Emmanuel Macron.
“Pekingi taskud on sügavad, sest Xi taga seisab suuruselt maailma teine majandus ning selle ressursside kasutamise üle otsustab paljuski vaid tema ise ja talle lojaalne kompartei ladvik. Kõigi investeeringute taga on samas hoolikalt kalkuleeritud geopoliitiline strateegia, mis ei vaata ajas ette mitte kümme või kakskümmend, vaid pigem sada aastat,” väidetakse Postimehe loos.
Saksamaa välisministri Heiko Maasi sõnul ei ole Hiina liberaalne demokraatia ning nendega äri tehes võivad teised riigid leida end osavalt orkestreeritud majanduslikust sõltuvusest.
Siin maksab väikesel Eesti eriti ettevaatlik olla – me satume liiga lihtsalt vaimustusse hiigelprojektidest, mõtlemata, et kas 1,3 miljonil kohalikul inimesel seda ikkagi vaja on, kas me ei saaks oma reisisoove ka lihtsamalt ellu viia, kes tegelik kasusaaja on ja kui kallist hinda me nende mugavuste eest maksame.
Hiinlased ostavad meiesuguseid hulgi. Isegi Venemaal on hetkel suur skandaal seoses Hiinale antud õigusega hakata Baikalit majanduslikult haldama, sealhulgas selle maailma puhtaima järve vett Hiina jaoks pudelitesse villides.
Päris meie oma projekt oleks näiteks Saaremaa sild – see annab otsest kasu ainult Eestimaale, nagu ka neljarealised maanteed. Rail Baltic on juba võõras projekt, sest keegi ei sõidaks sellega kaks peatusevahet suvilasse või sootuks Harjumaalt Berliini turule mahekapsast müüma.
Allikas: Postimees