Konjunktuuriinstituudi ekspertide hinnangul on Eesti majanduskliima märtsis mõnevõrra paranenud, kuid majandusolukord on siiski halb.
Halb on see püsinud viimased üheksa kvartalit. „Prognoosid, et olukord kohe-kohe paraneb, pole realiseerunud,“ ütles Konjuktuuriinstituudi direktor Peeter Raudsepp kolmapäeval toidutööstuse aastakonverentsil. „Senine majandusmudel, et toodame kõrgete kuludega odavat kaupa, enam ei tööta. See vajab fundamentaalset muutust ja peenhäälestus ei toiminud. Kriis on meid muutnud ja meil ei maksa oodata endiste aegade naasmist.“
Tarbija kindlustunne on Euroopa keskmisest ja lähinaabritest Raudsepa sõnul oluliselt kaugenenud. „Mõningane paranemise tendents on pigem sesoonne – suve haku eel ongi tulevik helgem, talvistest kõrgematest jooksevkuludest vabanetakse ja suvele orienteeritud müügid kasvavad. Aga teiste riikidega võrreldes on tarbija kindlustunne ikkagi madal,” ütles Raudsepp.
Tarbija on tema sõnul hinnatundlik ja hakanud eelistama importtooteid, mistõttu ettevõtetel ja inimestel jääb raha saamata. „Me maksustame järjest kahanevat majandust, mis tähendab, et majandus langeb veelgi. Kui vähem maksustada, jääks see tarbimisse. Jaemüügi indeks näitas aasta alguses küll tõusu, aga kui numbrite sisse vaadata, siis seda vedas kütuse hinnakasv, müük turgudel ja kioskites ning tööstuskaupade müügi kasv, mida osteti valdavalt järelmaksuga. See ei ole märk olukorra paranemisest,“ ütles Raudsepp.
“Eestis on pikalt räägitud erinevatest kriisidest, olgu selleks tervishoiukriis, COVID, julgeolekukriis, kobarkriis. Täna pole meil põhjust oodata, et midagi ise üle läheks – meil on juhtimisriis valitsuse tasandil,” lausus Raudsepp.
„Tsiteerides klassikuid: läheks kriis üle, siis saaks juhtima hakata. Täna on meil juhtimiskriis valitsuse tasandil – vajalikul määral muudatusi pole tehtud. Otsuste asemel peetakse koalitsiooniläbirääkimisi. Energiakava kord on, siis pole. Eesmärk on ebaselge – taskukohane energia, mida see tähendab? Energia eest maksmata ei saa jätta, selle arvelt tarbitakse muid kaupu vähem, mis kahandab majandust veelgi,“ märkis Raudsepp. „Oleme pikka aega tegelenud probleemide eitamisega ja lootnud, et kui näitajad on halvad, siis paranevad need iseenesest. Seda pole aga juhtunud.“
“Järgmine etapp oli viha tekkimine – pihta said need, kes ütlesid, et niisama olukorra paranemise ootamine ei toimi,” lisas Raudsepp. “Nüüd on nõutuse etapp, kus tõdetakse, et asjad on halvad, aga midagi teha ka ei saa. Enne, kui ei jõuta olukorra tunnistamise etappi ja ei hakata tegutsema, allakäigu spiraal jätkub.“