Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Konservatiivide juhitav Rootsi hakkab massimigratsiooni lõpetamiseks suunama raha sinna, kust ränne alguse saab

-
24.10.2024
Massimigratsioon on Rootsi toonud tohutuid konflikte. Migrantide rahutustes süüdatud autod Malmös.
© Scanpix

Pärast sotsiaaldemokraatide pikka ja lammutavat valitsemist, mis paiskas selle Põhjala riigi täis migrante, sealhulgas tõi kohale Lähis-Ida verise klannimaffia, on võimule pääsenud konservatiivid asunud massimigratsiooni piirama.

Rootsi teatas neljapäeval, et suurendab abi konfliktipiirkondade lähedal ja rändeteedel asuvatele riikidele, sidudes esimest korda arenguabi sisserände piiramise püüetega.

Paremtsentristlik koalitsioonivalitsus, mida toetavad rändevastased Rootsi Demokraadid, tuli 2022. aastal võimule lubadusega immigratsiooni piirata.

Uus algatus näeb aastateks 2024-28 ette kolm miljardit krooni (262,7 miljonit eurot), ütles arenguabiminister Benjamin Dousa.

“Selle abiga suurendame me naaberriikide abistamist, mis pikas plaanis vähendab ebaseaduslikku rännet Rootsi ja EL-i,” ütles ta.

Kogu Rootsil abieelarve aastateks 2026-28 on 4,9 miljardit eurot aastas, millest pool on ette nähtud Ukrainale. Kolm miljardit krooni kasutatakse varjupaigataotlejate tagasisaatmiseks.

Kavas on panustada ka taristu tugevdamisse riikides, kust inimesed põgenevad ja mida nad Rootsi ja teistesse Euroopa Liidu riikidesse suundudes läbivad. Selle eesmärk on hoida põgenikud koduriikide läheduses.

“Me tahame tagada, et humanitaarabi, pikaajaline arengutöö ning rahu, julgeolek ja stabiilsus hakkaksid töötama sunnitud ümberasumise ja ebaseadusliku rände algpõhjuste vastu,” ütles Rootsi Demokraatide rändeküsimuste kõneisik Ludvig Aspling.

Meie eesmärk on ka aidata inimestel tööd leida, anda neile sotsiaalpsühholoogilist tuge ja pakkuda ametiõpet, lisas ta.

Rootsi on andnud alates 1970. aastatest heldelt arenguabi ja võtnud 1990. aastatest peale vastu tohutult hulgal põgenikke. Rändlejaid on tulnud Afganistanist, Iraanist, Iraagist, Somaaliast, Süüriast ja endisest Jugoslaaviast.

Pärast 2015. aasta rändekriisi on aga nii vasak- kui parempoolsed valitsused hakanud varjupaigataotlemise reegleid rangemaks muutma. Praegune valitsus teatas septembris plaanist pakkuda varjupaigataotlejatele 30 000 eurot, et nad Rootsist lahkuks. (AFP-BNS-UU)