12.10.2016
Moslemi naine
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon on seisukohal, et araabia kultuuridest pärinevate näokatete burka ja niqabi kandmine avalikes kohtades peaks Eestis olema keelatud ning esitas täna Riigikogule eelnõu, et viia vastav täiendus sisse Eesti korrakaitseseadusesse.
Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni aseesimees Henn Põlluaas selgitas, et Eestis ja enamikus teistes Euroopa riikides ei ole varem olnud vajadust kõnealust valdkonda seadusandlikult reguleerida, aga immigratsioonikriisi ning kasvava asüülitaotlejate hulga ja terrorismiohu tõttu tuleb seda teha.
„Seni Eestis eksisteerinud, peamiselt tatarlastest koosneva islamikogukonnaga probleeme ei ole olnud, sest nemad burkat või niqabi ei kanna. Küll on nad aga hädas viimasel ajal Eestisse tulnud radikaalsete islamistidega, kes püüavad kaasatoodud tavasid neile peale suruda,“ ütles Põlluaas.
Põlluaasa sõnul ei tunnista islamiusuliste kultuuritaust ja kombed sugudevahelist võrdõiguslikkust, nagu Eesti tavad, kultuur ja seadusandlus ette näevad.
„Burkade kandmine oli Talibani terrorirežiimi ajal kohustuslik Afganistanis. Burka ja niqabi kandmise nõude on esitanud ka terroriorganisatsioon ISIS enda poolt kontrollitavatel aladel. Burka ja niqabi kandmist ei saa seetõttu vaadata kui naiste vaba tahte väljendust, vaid kui vägivaldset ja dikteeritud sundi,“ ütles Põlluaas.
„Naiste ahistamine sellise sunni läbi ei sobi kokku Eesti kommete ega väärtussüsteemiga. Avalikes kohtades burka ja niqabi kasutamise keeld on selge seisukohavõtt selle nimel, et põhiõigused on seaduse silmis teatud usuliste traditsioonide ees primaarsed.“
Põlluaas osutab, et enamikus riikides põhjendatakse näokatete kasutamise keeldu ka rahvusliku julgeolekuga, sest see takistab isikute tuvastamist, eriti videomonitooringu puhul.
„Äärmusislamistid on kasutanud keha ja nägu varjavat riietust korduvalt enesetaputerrorirünnakute korraldamisel. Samad põhjendused pädevad ka Eestis, seda enam et kaitsepolitsei on hoiatanud kasvava terroriohu eest ja islamiterroristid on lisanud Eesti riigi oma sihtmärkide nimekirja. Ka Soome julgeolekupolitsei kinnitusel on terrorioht täna suurem kui kunagi varem. Nõue, et inimesed peavad olema avalikus ruumis identifitseeritavad, on loomulik ja õigustatud. Burkakandjad tekitavad Euroopas inimestes põhjendatud hirmu, sest ei ole võimalik olla kindel, kas tegemist on naisterahva või halbade kavatsustega ja pommivööga varustatud enesetaputerroristiga,“ ütles Põlluaas.
Arvestades immigratsioonisurvet ja islamiusuliste uusimmigrantide erinevat tausta, tuleb ühiskondliku korra ja turvalisuse tagamise nimel kõnealune seadus preventiivselt vastu võtta just nüüd ehk olukorras, kus see puudutab veel vaid üksikuid isikuid, ütles Põlluaas.
„Reeglid tuleb kehtestada enne, kui Eestis hakkavad tekkima sarnased probleemid, mis on paljudes Euroopa riikides. Tagantjärele on nende küsimuste reguleerimine äärmiselt keeruline. Praegu on selleks õige aeg. See oleks eetiline ka teise kultuuritaustaga immigrantide suhtes, kes peaksid olema eelnevalt teadlikud Eesti kommetest, tavadest ja seadustest.“
Põlluaas juhib tähelepanu, et islami pühakiri Koraan ei reguleeri burka või niqabi kasutamist, mistõttu nende keelamist avalikes kohtades ei saa käsitleda usuvabaduse, põhiseaduslike õiguste, Inimõiguste deklaratsiooni 9. artikli rikkumise ega diskrimineerimisena.
Nägu peitvate katete kasutamine on keelatud mitmetes Euroopa maades, näiteks Belgias, Hollandis, Prantsusmaal, Šveitsis ja Bulgaarias. Mitmetes riikides kaalutakse nende keelustamist. Osaliselt on islami näokatted keelatud Itaalias, Hispaanias, Šveitsis, Hiinas ja Venemaal. Saksamaal on küsimus arutuse all. Burka ja niqabi kandmise eest karistatakse rahalise trahviga, näiteks Hollandis on trahvisumma 380 eurot, Prantsusmaal 187 eurot, Belgias 179 eurot, Šveitsis 15-25 eurot ja/või kuni seitsmepäevane arest.
UU
Foto: Reuters