07.02.2024
Evelin Poolamets.
Riigikogu Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni liige Rene Kokk ütles täna parlamendi istungil EKRE esitatud kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse muutmise seaduse eelnõud tutvustades, et selle eelnõu eesmärk on piirata Vene föderatsiooni kodanikel, kes ei oma Eestis elamisluba, omandada Eesti Vabariigi territooriumil kinnisasja, seejuures pole esitajad ka selle vastu, kui lisada menetluse käigus piirangute alla ka Valgevene. Riigikogu hääletas selle menetlusse võtmise poolt.
Eelnõu teeb ettepaneku sätestada, et Vene föderatsiooni kodanikud, kes ei oma Eestis elamisluba, ei saa siis Ukrainas toimuva agressioonisõja ajal omandada kinnisasja Eesti territooriumil. Ja et kinnisasja ei saa omandada ka Venemaa kodanik, kes ei oma Eestis elamisluba, kelle omanduses on seotud juriidilised isikud, või ettevõtjatest Venemaa kodanikud tegelike kasusaajatena, kes on sätestatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse alusel.
„Pärast seda, kui Venemaa alustas 2022. aasta 24. veebruaril täiemahulist sõda Ukraina vastu, on Eestis hüppeliselt kasvanud Venemaa kodanike poolt kinnisvara soetamine,“ märkis Kokk, täpsustades, et see tõus oli 2022. aastal eelneva aastaga võrreldes lausa 42 protsenti.
Eelnõu välja töötanud EKRE saadik Evelin Poolamets lisas, et peale täiemahulise sõja algust Ukrainas jooksid Venemaa kodanikud piiri tagant Eesti kinnisvarale lausa tormi – enim nõuti odavaid kortereid Ida-Virumaal, eeskätt Narvas, Kohtla-Järvel ja Sillamäel.
„Kuna Vene kodanikud Eestisse kinnisvaratehinguid tegema ei pääse, ostetakse kortereid pimesi ja sageli on müügikuulutustes ainult välisfassaadi pilt. Samas saab kortereid Ida-Virumaa äärelinnades väga odavalt, isegi alla 1000 euro. LVM Kinnisvara juhatuse liikme Ingmar Saksingu sõnul on Ida-Virumaal Vene kodanike korteriostudest näha, et neid ei soetata äri ega elamise eesmärgil. Saksingu sõnul tekkis praegune ostu-müügimuster pärast Krimmi okupeerimist ja praeguseks on sel viisil Ida-Virumaale soetatud juba üle 3000 korteri,“ kõneles Poolamets.
Probleemiks on ka see, et kuna Vene kodanikud reeglina Eestis ei ela ja enamasti ei huvita neid korteriga seotud kulud, siis tuleb korteriühistul kommunaalvõlga sisse nõuda Venemaa kohtu kaudu. On juhtumeid, kus korteriühistu esimehele saadetakse võlgnevusteate peale hoopis Georgi lintidega kaunistatud Z-täht.
„Olukord, kus tuhanded korterid seisavad tühjalt, võib nii rahaliselt kui ka sisuliselt jõuda niikaugele, et ähvardab selle piirkonnas kogu keskkonda destabiliseerida. Võime vaid ette kujutada, mis juhtub piirkonnas, kus ei ole elektrit, kütet, vett, sest see kõik võidakse lõpuks ka kortermajadest välja lülitada,“ rääkis Poolamets.
Ta lisas, et kinnisvarafirmad reklaamivad end lausega: “Ostes Eestis kinnisvara, saad sellesse riiki mitmekordse viisa ja sul on võimalus Schengeni alal vabalt liikuda.” Selliseid reklaame on võimalik ka praegusel hetkel internetist leida. Kuigi Eesti on lõpetanud igasuguse viisade andmise agressorriigi kodanikele, ei välista see võimalust, et Vene kodanik võib Eestis kinnisvara omades mujalt tõesti viisa saada, kuna liikmesriikide viisapoliitika on erinev.
„Miks lastakse Vene kodanikel kasutada Eestit salasissepääsuna Euroopasse? Samal ajal kui näiteks lähinaaber Soome on kinnisvaratehingud agressorriigiga ammu külmutanud, pole Eesti midagi õiget seni veel ette võtnud,“ märkis Evelin Poolamets.