Nädalavahetusel jätkus saarte saaga. Vilsandile kogunesid hüperaktiivse ja kõikide tähtsate ametipostide kolletsionääri Kallase tulised fännajad eesotsas Ootaali ja Kaldajoobiga, et üritada veelkord nurjunud katset – rünnata viimast tooli Kadrioru pargi tagaotsas.
Hoopis teisel meresaarel hargnes aga tõeline viikingisaaga. Keskkonnatasude alandamise eest tänuliku Piilmanni suvilasse kogunesid iseennast Kentmanni tänava esindajaks tituleeriva Marinotška projekteerijad eesotsas Tartu ülikooli seltsimees Paul Kenkmanni kommunistliku kasvatuse sotsioloogi, poliitahjualuse sm. Rozimanoviga. Saarele saabus ka Eesti põhimine minister koos oma lapseootel elukaaslasega (NB! – mitte ära segada kombekohase abikaasaga)
Agar noorpoliitik Kalle Palling ruttas saareelaniku juurde ning palus härdalt laenuks džiipi, et tuua sadamast ära õrnas seisus Eesti esipaari. Liiatigi oli lapspoliitikul õrn lootus istuda üleöö vabaks jäänud välisministri toolile. Kuid saare käänulised teed jäid veidi švipsis Pallingule kitsaks ning ühes kurvis äestas kallis maastur kiviaeda nii, et terve külg oli lömmis. Saarel ju politseid pole – teadagi miks? – pahandus püüti jätta omade vahele, aga teade Kallepoisi uljast kimamisest imbus ikkagi mingil moel mandrile. Nõnda saigi Eesti välisministriks Kõigi Ministeeriumite Hirm Jürgen Ajaloolasepoeg Ligi.