Kuna Praxise analüüsi järgi kaotab Eesti 2040. aastaks praeguste hõivemäärade jätkumisel 122 000 töötajat, võiks riik rajada nii Aafrika kui ka Aasia riikidesse värbamis- ja koolituskeskused ja alustada sealt helgemate peade importi, leiab Mainori ettevõtluskõrgkooli tegevjuhi Kristjan Oad. “Eesti vajab juurde ajusid ja töökäsi. Kontrollimata massi ei taha aga keegi,” ütles Oad.
Oadi sõnul võiks Eesti riik teha kasvava rahvastiku, aga väheste võimalustega riikidesse värbamiskeskused, kus viiakse inglise keeles soodsalt läbi koolitusi vajaminevates IT või inseneeria valdkondades ja korraldatakse ka eesti keele intensiivõpet, ütles Oad BNS-ile.
“Eesti vajab juurde ajusid ja töökäsi. Kontrollimata massi ei taha aga keegi,” ütles Oad. “Seepärast toimuks tõeliselt motiveeritud uuseestlaste sõelumine juba välisriigis asuvas keskuses. Koos Eesti jaoks vajalike oskuste õpetamisega õpetataks ja kontrollitaks ka töökultuuri, hoiakuid ja tahtmist Eesti-suguses ühiskonnas kohaneda. Need keskused võiks avada Eesti ettevõtete, kõrgkoolide ja saatkondade koostöös. Saatkonnad saaksid võimsama rolli riigi tutvustaja ja väravana Eestisse. Lihtsustatult öeldes tuleks nutikas India või Nigeeria poiss või tüdruk kursusele ja parimad saaksid tööpakkumise ja kutse Eestisse,” selgitas Oad.
“Kursuse läbinutele saaksid ettevõtted teha suunatud pakkumisi ja oleks võimalus saada lihtsamalt elamisluba,” rääkis Oad. “Eesti keele majad Narvas ja Tallinnas on õige samm, aga mõelda tuleb suuremalt. Olgu eesti keele, kultuuri ja tööoskuste keskused hakatuseks Mumbais ja Lagoses.”
BNS/UU