28.11.2019
Põllumeeste esidnaja Olav Kreen (keskel)
Põllumehed Jaan Kiider ja Olav Kreen rääkisid Delfile, et mingit Mart Järviku ja Maido Pajo poolsest survestamist ega jõulist sekkumist PRIA tegevusse polevat olnud, nagu väidab tänane Postimees.
Maaeluminister Mart Järvik kutsus 6. augustil PRIA juhi Jaan Kallase koos mitme põllumehi esindava organisatsiooni juhiga kohtumisele, kus tegi väidetavalt ettepaneku olla leebem ettevõtjate vastu, keda PRIA sooduskelmuse eest kohtuga ähvardas.
Tegemist on samade ettevõtjatega, keda esindas kohtus Järviku toonase nõuniku vandeadvokaat Urmas Arumäe advokaadibüroo. PRIA juht Jaan Kallas ei soovi kohtumise teemal kommentaare jagada, ent ameti pressiesindaja kinnitas Delfile, et taoline koosolek on tõepoolest aset leidnud.
Postimees kirjutas, et koostöö arutamise asemel üritas maaeluminister Mart Järvik ja tema nõunik Maido Pajo hoopis sekkuda käimasolevasse sooduskelmuse menetlusse, kirjutas täna ajaleht Postimees.
Postimehes välja toodud nimesid koosolekul ei mainitud
Koosolekul osalenud Saaremaa Talupidajate liidu juht Jaan Kiider kinnitas Delfile, et kohtumine tõepoolest toimus, ent mingit survestamist seal ei toimunud.
“Jutt oli ikka ümmargune, nende firmade nimesid, mis praegu on üles kerkinud, seal ei mainitud,” ütles Kiider Delfile. Tema sõnul arutati ka muidu küsimusi, ning lõpuks lepiti kokku, kuidas neid probleeme – PRIA kohtuasjad sooduskelmuses süüdistatavate ettevõtete kohta – lahendada.
Kiider lisas, et äärmiselt mõistetav on toonase ministri Järviku seisukoht, et PRIA peaks enne toetuste jagamist kindlaks tegema, kas firmad ikka kvalifitseeruvad, mitte hiljem kohtu kaudu raha tagasi nõudma. “See on ju ettevõtte surm. Kui ettevõtjale on antud ütleme 500 000 toetust ja siis PRIA hakkab seda viie aasta pärast tagasi küsima, siis kust see raha tuleb,” ütles Kiider Delfile.
Ta kinnitas, et mingil juhul ei olnud koosoleku õhkkond kuidagi mürgine, see ei näinud niimoodi välja, et Jaan Kallas on kutsutud vaibale ja teda nahutatakse kõrgemalt poolt. “Mingit vaenulikkust ei olnud,” kinnitas Kiider.
Samuti koosolekul osalenud Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu esimees Olav Kreen möönis, et PRIA juht võis tunda end alguses survestatuna, ent see ei olnud kindlasti koosoleku eesmärk.
“Minister oli kohtumise alguses sellise hoiakuga, et siin peab asju tegema niimoodi, et oleks põllumehele sõbralikum, aga lõpuks jõuti selleni, et see pole siiski võimalik,” ütles Kreen. “Koosoleku otsusena kindlasti ei jäänud seda, et PRIA peab tingimata oma reglementides midagi muutma,” kinnitas ta Delfile.
“Kui koosoleku algus on nii, et minister Järvik rääkis, et tal on põllumeestelt tagasisidet, et paljudel on raskusi PRIA-ga, siis PRIA juht ilmselt tunneb ennast surutud seisus,” ütles Kreen.
Koosoleku ettevalmistamise ja kokkukutsumise egiid oli Kreeni mälu järgi umbes selline, et minister tahab saada asjadest tervikpilti, et kas saaks PRIA-s midagi teha teistmoodi, et see oleks ettevõtjasõbralikum.
Konkreetseid ettevõtjate nimesid ei mainitud, kinnitas Kreen.
Minister tahtis saada ülevaadet oma vastutusalast
Endine ministri nõunik Maido Pajo ütles, et ministril on kohustus olla informeeritud faktilisest olukorrast ja probleemidest oma vastutusalas.
„Kui sektori esindajad tõstatavad probleeme ja ei ole rahul PRIA või teiste allasutuste tegevusega, siis on ministril õigus ja kohustus osapooled ära kuulata, kujundada oma seisukohad ning anda vajadusel suunised edasiseks tegutsemiseks,“ lisas ta.
PRIA põhimäärus ütleb selgelt: amet on aruandekohustuslik valdkonna eest vastutava ministri ees, kes suunab ja koordineerib tema tegevust ning teostab tema tegevuse üle teenistuslikku järelevalvet; PRIA peadirektor vastutab ameti tegevust korraldavate õigusaktide täpse ja otstarbeka täitmise eest ning annab aru ministrile.
Pajo toonitas, et ministrina ei andnud Mart Järvik PRIA-le ega mitte ühelegi teisele allasutusele mitte ühtegi käsku mitte üheski konkreetses asjas ega ületanud mitte üheski asjas oma pädevust ning ministri eesmärk oli suunata PRIA ja teised allasutused senisest oluliselt paremale koostööle sektoriga.
UU