02.11.2024
Rootsi koondis Lilleküla staadionil
Vihakõneseadust pole vajagi, jõudsime selletagi tagasi sinna stalinismiaega, kus suvaliste, sageli ananüümsete, kättemaksuhimuliste ja lihtsalt pahatahtlike pealekaebajate tõttu, hakatakse inimesi ja organisatsioone trahvima ja tõenäoliselt edaspidi ka kinni panema.
UEFA tegi Eesti koondise fännide käitumise pärast oktoobrikuistel Rahvuste liiga mängudel kaks rahatrahvi kogusummas 14 875 eurot. Ühel neist, sel kallimal, tuvastati juba aastaid kasutusel olnud fännilipul rassismi sümbol. Nimelt tehti 14. oktoobril toimunud Eesti – Rootsi mängul selle kohta kaebus.
Jalgpalliportaal soccernet.ee kirjutab, et UEFA algatas distsiplinaarmenetluse ühe pealtvaataja kaebuse põhjal seoses ühe Eesti koondise fännitribüünil kasutatud lipuga. UEFA hindas lipu rassistlikuks või diskrimineerivaks ja määras selle kasutamise eest 10 000 euro suuruse rahatrahvi ning fännitribüüni sulgemise üheks mänguks, kui analoogne olukord peaks korduma.
MTÜ Jalgpallihaigla saatis UEFA-le kuueleheküljelise kirja, kus mõistis üheselt hukka rassismi ja diskrimineerimise, kuid ei nõustunud UEFA hinnanguga ja selgitas, et lipul puudub rassistlik või diskrimineeriv taust, lipp on inspireeritud Eesti ajaloost, seostest Põhjamaade ja Skandinaaviaga ning mitmetest Eestis kasutusel olevatest sümbolitest.
Samuti selgitas MTÜ Jalgpallihaigla, et nende lipp on Eesti meeste koondise kodumängudel ja osadel välismängudel olnud üleval juba ligi kümme aastat ning seni pole keegi lipu kohta märkusi teinud. Nimelt pannakse igaks mänguks lipud üles juba vähemalt üks päev enne kohtumist, et lippe oleks võimalik UEFA delegaadil kontrollida. Ka Eesti – Rootsi mängul ei olnud UEFA delegaadil lipu kohta märkusi, kuid nagu öeldud, siis distsiplinaarasi algatati pärast mängu pealtvaataja kaebuse põhjal.
Ilmselt oli kaebaja Rootsi poole fänn, kes nägi Eesti rahvusvärvides tonti, Rootsi enda koondises võib rootslasi üles lugeda ühe käe sõrmedel.
Allikas: soccernet.ee